|
 Eesti suurimat saart, Saaremaad teatakse hea puhkekohana, kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljuski just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk.
Kirev ajalugu.
Esimesed märgid inimasustusest Saaremaal pärinevad 8000 aasta tagant. Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227. aastal alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele. Saksa ülemvõim sai otsa 1559. aastal, mil saar müüdi Taani kuningale. 1645. aastal läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusse.
1710. aastal vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter l väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu. Saaremaa kui strateegiliselt tähtis koht oli lahingutandriks nii I kui ka II maailmasõja ajal. Pool sajandit kestnud nõukogude võimu alt vabanes Saaremaa, nagu ülejäänud Eestigi, 1991. aasta augustis.
 Rikas loodus.
Pehme merelise kliima ja lubjarikka pinnase tõttu on Saaremaa ja seda ümbritsevate saarte taimestik ja loomastik väga mitmekesine. Üle kahesaja siin esineva liigi, alates saaremaa robirohust ja lõpetades viigerhülgega, kuuluvad looduskaitse alla. Just Saaremaal kohtab arvukalt mujal Eestis harva esinevat viinamäetigu, haruldasi liblikaid, kauneid käpalisi.
Viidumäe looduskaitseala ja Vilsandi rahvuspargi kõrval leidub Saaremaal ligi sada kaitsealust objekti, nii parke, kõrgeid panku, suuri puid, rändrahne ning unikaalseid soid.
Eriti hinnatud on hõlpsasti vaadeldav Kaali meteoriidikraater.
 Palju vaatamisväärsusi.
Saaremaa arvukate vaatamisväärsuste hulgast väärib esiletõstmist nii mõnigi, olgu selleks siis Angla tuulikumägi, Mustjala pank, 17. sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn, Loona mõis, Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuuseum Vikil. Arhailise arhitektuuri poolest hakkavad silma Saaremaa keskaegsed kirikud.
Saare maakonna ainsas linnas, Kuressaares (1917. aastani Arensburg) on olulisim turismimagnet 13. sajandist pärinev piiskopilinnus, mille sarnast teist pole säilinud terves Baltikumis. Samuti on Kuressaare tuntud oma kauni ja hästi säilinud vanalinna poolest.
Leib, õlu ja tuulikud kui Saaremaa sümbolid
Magushapu leib, tuulikud ja koduõlu on Saaremaale igiomased ning külaliste silmis selle meretaguse maa sümbolid.
Leib.
Saaremaa ja magushapu leib näivad olevat lahutamatud. Oma on armas, teavad mustast rukkileivast lugu pidavad saarlased, olgu leib siis poest ostetud või koduahjus küpsetatud. Iidseid traditsioone kannavad edasi maakonna kolm suuremat saia- ja leivatootjat - AS Saare Leib, OÜ Karja Pagariäri ja AS Nasva Pagar.
Paljud saarlased peavad selleks õigeks Saaremaa leivaks Borodino-nimelist vormileiba,mis kannab ka Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedimärki. Teine saarlaste lemmikleib on Terviseleib, üks Karja Pagariäris küpsetatavast kümnekonnast leivasordist.
 Õlu. Saarlane on läbi aegade olnud kange õllepruulija ja -pruukija. Koduõlle tegemise komme pole Saaremaalt veel sugugi kadunud. Magedest ehk linnastest, pärmist ja humalatest valmistatud saare koduõllest aga on saanud tuntud "kaubamärk", mida ka mujalt tulnud mehed meelsasti maitsevad.
 Tuulikud.
Ehkki pukktuulikuid on Saaremaa maastikupilti alles jäänud vähe, peetakse neid Saaremaa üheks olulisemaks sümboliks. Lääne-Eesti saartele on omane Euroopa vanim tuulikutüüp, kõrgele kividest ehitatud jalale toetuv pukktuulik. 19.sajandil oli peaaegu igal Saare- ja Muhumaa suuremal talul oma tuuleveski. Praegu võib veski tööd jälgida Muhu saarel, Väikese väina tammi lähedal Eemu talus. Uuenduskuuri läbi teinud tuulikud kroonivad ka Abruka saart, Mihkli talumuuseumi Vikil, Metsküla ning Kuusnõmme küla.
Enim tuulikuid, tervelt viis, seisab Angla tuulikumäel Leisi lähedal. Olgugi, et enamusest Saaremaad kunagi ilmestanud pukktuulikutest on nüüdseks järel vaid ahervaremed, hakatakse veskeid tasapisi üles ehitama - on ju tegemist nii olulise osaga siinsest kultuurmaastikust.
Tere tulemast Saaremaale!
Saare Infoabi, ööpäevaringne infotelefon 45 36 363
|
