Paljudes Eestimaa paigus erinevatel nädalapäevadel
korraldatakse valdavalt märtsist – oktoobrini orienteerumispäevakuid,
mis pakuvad paljudele inimestele peale töö- või koolipäeva
võimalust tegelda liikumisega. Päevakutel pakutakse erineva pikkuse
ja raskusastmega radu nii kogemustega orienteerujatele kui ka algajaile.
Orienteerumine on põnev ala ja pakub võimalusi looduses, värskes
õhus liikumiseks ning keha ja vaimu vormis hoidmiseks.
Orienteerumine sobib igas vanuses inimestele. Looduses on ruumi meile kõigile.
See on võimalus oma oskusi ja vastupidavust proovile panna.
Eesti Orienteerumisliit (EOL) võttis algul suurematel võistlustel,
nüüd aga juba ka paljudel teistel võistlustel kasutusele EOL-koodid.
Selle abil on korraldajal võimalik juba varem osalenud võistleja
andmed andmebaasist saada ja osaleja ei pea neid ülesandmisel kusagile
kirjutama. Piisab vaid EOL-koodi ütlemisest. Saaremaa OK võttis
1990 aastal kasutusele oma koodide süsteemi (numbri). Praegu läheme
üle EOL-koodide kasutamisele. Kui oled kasvõi kord alates 1990 aastast
osalenud Saaremaa OK neljapäevakutel, on sinul see Saaremaa OK kood olemas.
Kui aga oled kunagi omale taotlenud EOL-koodi, siis võib ka see olla
veel kehtiv. Vaata järele, kas sinul on Saaremaa
OK andmebaasis EOL- kood registreeritud, või kas sinul on kehtiv
EOL-kood EOL-i
andmebaasis. Hea oleks, kui jätaksid selle omale meelde. Kui kood on
ununenud, otsi teavet Saaremaa OK kodulehelt või korraldajatelt.
Saaremaal toimuvate päevakute kohta ilmub tavaliselt võistluspäevale
eelneval teisipäeval kohalikus ajalehes „Meie Maa“ informatsioon.
Stardipaika juhatab suuremalt maanteelt tähistus. Tähistus on ka paigutatud
ristmikele kuni stardipaigani. Kui ristmikul ei ole tähistust, tuleb edasi
minna mööda peateed või kõige suuremat teed. Stardi
lahtioleku ajad on ajaleheteates ja finiš suletakse 1 tund pärast
stardi sulgemist.
Loe hoolega läbi korraldajate poolt välja pandud info, leia omale vajalikud abimaterjalid ja täida ka osalejakaart. Esmakordsel osavõtul tuleks osalejakaart täita erilise hoolega. TÄIDA KÕIK LAHTRID OSALEJAKAARDIL SUURTE, SELGETE TRÜKITÄHTEDEGA. Kindlasti märgi kaardile ka sünniaeg. See on aluseks võistlusklassi määramisel. Pärast vajalike eeltoimingute täitmist mine starti. Starti võib minna sinule sobival ajal.
Varematel aastatel kasutati kontrollpunkti (KP) märkimiseks värvipliiatseid.
70 aastate lõpul asendusid värvipliiatsid kompostritega. Kaasajal
kasutatakse orienteerumises elektroonilist märkesüsteemi
(SPORTIDENT ehk SI).
Kompostrite kasutamisel peab osaleja kindlasti täitma või saama
korraldajalt kontrollkaardi. Raja läbimisel teeb osaleja kompostrijäljendi
kontrollkaardi vastavasse lahtrisse. Finišis anna kontrollkaart kohtunikule.
Selle järgi kontrollitakse sinu raja läbimise õigsust.
SI märkesüsteemi kasutamisel ei pea osaleja tingimata kontrollkaarti
täitma. See aga oleks siiski soovitav, sest elektrooniline märkimine
võib mitte õnnestuda. Siis saab teha KP-s oleva varukompostri
abil KP läbimise kohta märgi.
Kompostrite kasutamisel esita kohtunikule kontrollkaart, kuhu märgitakse
sinu stardi kellaaeg. Kohtuniku märguande peale mine rajale.
SI märkesüsteemi kasutamisel esmalt teata kohtunikule oma SI-kaardi
(pulga) number. Kui sinul ei ole isiklikku SI-kaarti, saad selle kasutamiseks korraldajalt.
Starti minekul tühjenda SI-kaardi mälu. Selleks aseta
oma SI-kaart stardis oleva jaama (NULLIMINE/CLEAR) ja oota, kuni jaam annab
heli/valgussignaaliga teate nullimise õnnestumise kohta. Tavaliselt on
suurematel võistlustel stardis ka jaam KONTROLL. Siin saab kontrollida, kas sinu SI-kaardi mälu
on ikka tühjendatud. SI-kaardi nullimist võib teha ka mitu korda, sellest
ei ole midagi halba. Tähtis on see, et nullimise protseduuri ei katkestataks. Siis võib
SI-kaart järgmises jaamas (START) mitte toimida. Asja saab parandada uue nullimisega.
Startimiseks aseta oma SI-kaart jaama START. Sellega
salvestatakse sinu stardi aeg SI-kaardi mällu ja sinu aeg hakkab jooksma.
Kohtunikult lisamärguannet ei anta.
Kompostrite kasutamisel vajuta kompostrijäljend vastava KP lahtrisse kontrollkaardil. SI märkesüsteemi kasutamisel aseta KP läbimise järjekorras oma SI-kaart kontrollpunktis paikneva jaama avasse ja oota heli/valgussignaali. Kui millegipärast ei tule signaali, võid oma SI-kaardi teistkordselt pista jaama avasse. Kui ka siis ei tule mõne sekundi jooksul signaali, tee kompostrijäljend kontrollkaardile ning finišis näita seda kindlasti kohtunikule.
Kompostrite kasutamisel anna oma kontrollkaart kohtunikule. Sinna märgitakse
sinu finišeerumise aeg.
SI märkesüsteemi kasutamisel aseta oma SI-kaart jaama nimega FINIŠ
ning oota heli/valgussignaali. Sellega salvestatakse sinu SI-kaardi mällu
finiši kellaaeg ja sinu jooksu aeg lõpeb. Tulemuste lugemiseks arvutisse
PEAD KINDLASTI minema juhtjaama juurde ja pistma oma SI-kaardi jaama avasse.
Jaam loeb sinu SI-kaardist raja läbimise info ja salvestab selle arvutisse.
See protseduur võtab rohkem aega kui KP märkimine. Sõltuvalt
võimalustest võib korraldaja anda sinule ka tulemuste väljatrüki
lipiku.
Saaremaa OK neljapäevakutel on kasutatavateks võistlusklassideks
HD-10, HD-12, HD-14, HD-16, HD-18, HD-21, HD-40, HD-50 ja Vaba.
Võistleja peab valima omale võistlusklassi vastavalt vanusele.
Võistlejad, kes on alla 21 aasta vanad, kuuluvad oma vanuseklassi selle
aasta lõpuni, mil neil täitub klassitähises näidatud vanus.
Nad võivad võistelda vanemates võistlusklassides kuni HD-21
(kaasaarvatud). Võistlejad, kes on üle 21 aasta vanad, kuuluvad
oma vanuseklassi selle aasta algusest, mil neil täitub klassitähises
näidatud vanus. Nad võivad ka võistelda nooremates vanuseklassides
kuni HD-21 (kaasaarvatud).
Vabaklassis (V) valib igaüks ise endale raja pikkuse ja KP-de arvu. Tulemuse
saab juba ühe KP läbimisel. Protokolli kantakse aeg ja läbitud
KP-de arv. Kohti siin ei arvestata. V klass sobib kõigile, kes ei söanda
või ei soovi oma vanuseklassi rajale minna. See klass sobib hästi
algajaile ja neile, kes soovivad rajale minna koos kaaslasega. V klassis saavad
tulemuse ka katkestajad ja tühistatud võistlejad.
Orienteerumiskaart on maastiku vähendatud kujutis paberil. Kaardi mõõtkava näitab, mitu korda on looduses olevaid kaugusi vähendatud. Kaasajal kasutatakse tavaliselt orienteerumiskaarte mõõtkavas 1:15000. See tähendab, et 1 mm kaardil on 15 m looduses. Vanematele võistlejaile ja lastele kasutatakse ka kaarte mõõtkavas 1:10000 (1 mm kaardil 10 m looduses). Päevakutel kasutatakse ka nn. koolikaarte (1:5000). Kuna nii suure vähendamise korral ei saa objekte mastaapsetena kujutada, kasutatakse kaartide koostamisel leppemärke. Kui leppemärgid on selged, saad kaarti kui põnevat raamatut lugeda.
See annab lisateavet maastikul asetsevate KP-de kohta. Lengendis antakse osalejale
teavet, milleks on KP tunnusnumber looduses, KP asukoha määrang ehk
kirjeldus. Kui määrangus on näidatud vaid KP objekt, asub tähis
selle keskel (lagendik, metsatukk) või peal (kivi, küngas). Vajadusel
täpsustatakse KP asukoht ilmakaarte suhtes (soo N-serv, hoone SO-nurk).
Pisiobjektide puhul lisatakse ka mõõtmed (tiik, 5x5, kivi 2x2).
Kui KP piirkonnas on mitu sarnast objekt, näidatakse millisel neist asub
KP tähis (keskmine orvand, kagupoolne auk).
Võistlustel kasutatakse tavaliselt piltlegende, kuid päevakutel
paralleelselt sõnalist määrangut ja piltlegendi. Piltlegendide
tähendused oleks vajalik samuti selgeks õppida.
Igal päevakul määrab paremusjärjestuse raja läbimiseks
kulutatud aeg. Võrdse aja korral läheb punktide summa jagamisele.
Punkte saavad osalejad oma klassis järgmiselt:
I koht 12 punkti, II koht 10 punkti jne. ... 11 koht 1 punkt.
Vabarajal saab osaleja iga osalemise korral 1 punkti.
Aasta edetabelis läheb arvesse 8 parema päevaku tulemus. Näiteks 12.0/1 on 12 punkti 1. päevakul.
Orienteerumisega tegelemine eeldab ausat mängu. Ainult see kindlustab kaaslaste lugupidamise ja tõelise elamuse. Orienteerumisüritused toimuvad maastikul ja sellel on alati omanik. Arvesta teistega ja väldi põllukultuuride ja metsaistandike tallamist. Suhtu rajavarustusse hoolivalt. Võistlus luhtub, kui mõni KP varustus on rikutud või kadunud. Abista alati vigastatud kaasvõistlejat. Leia talla vajadusel arstiabi.
Kiirustamine
ja kiire tegutsemine ei pruugi alati sama tähendada. Proovi mõelda
ja siis tegutseda. „Ära jookse kiiremini, kui pea jagab“.
Orienteeri alati oma kaart looduses ilmakaarte järgi. Kasuta vajadusel
kompassi ja jäta meelde päikese (kuu) asend.
Alati tee endale selgeks kus oled, kuhu lähed ja millised suuremad objektid
peaksid sinu liikumisteele jääma.
Liikumisel seosta kõiki ettetulevaid objekte kaardil märgitutega.
Kui miskit ei klapi, ei ole mõtet edasi liikuda, kuni asi selge.
Ära lase kaasvõistlejail end sinu poolt valitud teelt kõrvale
meelitada. Liigu enda poolt valitud teed mööda ja lase kiirematel
(tormajatel) minna. Kusagil võibolla nad eksivad niikuinii.
Ära alla anna. Kui tundub, et oled eksinud, mine kohta, kus tead oma täpset
asukohta ja ürita uuesti. Tule järgmisel korral ja püüa
tehtud vigu vältida. Tee ka kodus võimalusel oma rajaläbimise
analüüs ja leia tehtud vigade vältimiseks lahendused.