Kasulikud lingid

Teised saared

Saaremaale tuleksin meelsamini ?
 
Kuressaare veretöö PDF Prindi

Esimene nõukogude okupatsiooniaasta tõi Eestisse punase terrori, mis kulmineerus 1941. aasta sõjasuvel massimõrvadega Tartus, Viljandis, Kuressaares, Pirita Kosel, Sõrve poolsaarel Iide külas ja mitmel pool mujal.

Saaremaal levisid salamisi kuuldused inimeste äraviimisest ja kadumajäämisest juba tükk aega enne Kuressaare hõivamist sakslaste poolt. Samuti teati rääkida, et Vene sõjaväe valve all olevas lossihoovis hoitavat vange ja sealtpoolt kostvat öösiti tulistamist.

Juba 21. septembril, kui Nõukogude väed linna maha jätsid, algasid lossihoovis otsimistööd. Järgmisel päeval avastati hoovis paiknenud spordiväljakult ühishaud nelja meesisiku laibaga ja veidi kaugemalt naisterahva haud. Idabastioni lähedal olevast kaevust leiti kolm mõrvatut.

Järgmisena avastati ühishaud Püssirohutorni keldrist, kust 25. septembril toodi õhukese mullakihi alt välja 31 surnukeha. Edasiste otsingute tulemusena leiti 29. septembril 29 laibaga ühishaud praeguse jahindusklubi, toonase komsomolikomitee keldrist ja üksikhaud endise pargivaksali lähedalt.
30. septembril kaevati praeguse hotell "Lossi" aias lahti ühishaud viie laibaga, üks mõrvatu leiti samast puukuurist. 19. mail 1942 avastati 7 laibaga ühishaud Kudjape kalmistul ja kahe laibaga kalmistu aia taga. Sama aasta 2. juunil leiti kalmistult veel üks kuue laibaga ühishaud. Niisiis leiti ajalehe "Meie Maa" teatel üheteistkümnest Kuressaare ühis- ja üksikhauast kokku 90 mõrvatut (87 meest ja 3 naist).

Enamus avastatud surnukehadest tunti omaste poolt ära. Praeguseks on 90 lossihoovis hukatust nimeliselt välja selgitatud 84 inimest. Tundmatuks jäänute hulgas oli kaks Läti meremeest ja Saksa sõjaväelendur.

Laipade väljakaevamise juures viibis eksperdina kohalik maa-arst doktor Albert Tilk, kelle poolt koostatud ekspertiisiaktidest toodi väljavõtted ära 1943. aasta 18. septembri "Meie Maas". Selgub, et pea kõigil tapetuil olid käed nööri (väljakaevamistel viibinute mäletamisi ka okastraadiga) selja taha seotud. Surma põhjusena märgitakse 10 - 20 cm kauguselt sooritatud kuklalasku. Mõnda oli tulistatud ka rindu, üks Kudjape kalmistult leitud ohver, endine Laimjala vallavanem Joosep Tumma oli maetud elusalt. Ajaleheülevaade ei luba teha järeldusi piinamiste kohta, kuid omaste kinnitust mööda olid paljud mõrvatud piinamisjälgedega.

Nii olnud Kaarel Tammelil silmad välja torgatud ja rinnus torkehaavad, Gustav Truuvergil käed kuumas vees keedetud, Annette Kotil üks rind ära lõigatud ja sõrmed murtud, põgenema pääsenud Gustav Augat oli nii tugevasti pekstud, et kodus tuli särk veritseva selja küljest lahti leotada, Arseeni Kesküla oli ülekuulamisel juukseidpidi üles tõmmatud, nii et peanahk lahti tulnud.

Piinamistele viitasid ka verejäljed kinnipidamiskohtades ja praegusest arhiivraamatukogust leitud verine kušett, mida hiljem lossis eksponeeriti. Samuti tunnistas vangide kallal vägivallatsemist omaaegne tribunali tõlk Jaan Kalt, kelle mäletamisi oli kõiki ülekuulatavaid enne istungit pekstud. Seda võinud järeldada vangide nägudel ja kätel olevatest vigastustest, plekkidest, verevalumitest ja kriimustustest.

Mispärast, kelle vastu ja kes selle veresauna toime panid?

Kuni sõja puhkemiseni mahalaskmistest Saaremaal teateid ei ole. Seoses sõjaseisukorra kehtestamisega 22. juunil 1941 võimendus repressioonipoliitika mitmekordselt. Potentsiaalset vaenlast nähti igaühes.

2. juuli "Saarte Hääles" kutsuti rahvast üles: "Vaadelge tähelepanelikult kõike seda, mis toimub teie ümber ja teatage kahtlastest asjadest miilitsatöölistele, Siseasjade või Riikliku Julgeoleku komissariaadi töötajatele või punaarmeelastele."

Kutsuti üles paljastama sosistajaid. Ja algaski, maksku mis maksab, nn. spioonide ja bandiitide fabritseerimine, otsimine ja kahjutuks tegemine.

Peamisteks põhjusteks, miks inimesed uurimis- ja karistusorganite küüsi sattusid olid inimeste kuuluvus Kaitse- või Isamaaliitu, terav keel, provokatsioonid, isiklik vihavaen, salakaebused jms. Kaitse- ja isamaaliitlaste kohta kirjutas maakonna sõjakomissariaat oma ettekandes ülemustele, et need olevat võtnud suuna ülestõusule.

Esitame vaid mõned näited. Balti Piirkonna Rannakaitse eriosakonna ülem vanempolitruk M. P. Pavlovski võttis Kogula lennuvälja lähedalt kinni valge särgiga kündja, kelle künnivaod kulgesid lennuvälja kütusehoidla suunas. Seega selge märguanne Saksa lennukitele.

Pammana küla mees Gustav Auga areteeriti Kaitseliitu kuulumise pärast. Kingsepp Dmitri Juhtund teenis surmaotsuse tüli tõttu vene ohvitseriga, kes polnud nõus maksma saabaste eest nõutud hinda. Mäebe külas elanud Mart Kokale saanud saatuslikuks lennukite jälgimine maja katuselt, kusjuures raskendava asjaoluna leitud tema taskust "signaliseerimisvahend" - taskupeegel.

Kärla valla mehed Kaarel Tammel ja Juhan Lõhmus areteeriti end represseerimise hirmus metsas varjavate vendade pärast. Sõrulaste meelekindlus pandi proovile provokaatorite abil. "Kahtlaste" isikute üles andmata jätmise puhul lasti lossihoovis maha Martin ja Peeter Perens, Johan Koppel ning Johannes Tael. Meremehed Viktor Pao ja Arnold Lipp mõrvati seetõttu, et panid merel olles nende laeva pommitama tulnud Saksa lennukile viimases hädas märguandeks välja sini-must-valge.

Siiani ei ole õnnestunud leida ühtki Kuressaare veretööd kajastavat arhiivimaterjali. Neid ei leidnud aastatel 1988 - 1990 läbi viidud uurimise käigus ka vabariikliku prokuratuuri uurijad. Nii sõjalaevastiku keskarhiivist Leningradist kui ka mereväe arhiivist Gatšinast anti teada materjalide puudumisest. See on ka igati loogiline, sest saarte kaitsele pühendatud memuaarides ja uurimustes leidub mitmeid vihjeid dokumentide põletamise kohta. Just tõendusmaterjali puudumise tõttu ehk kuriteo koosseisu puudumise tõttu lõpetas prokuratuur 31. märtsil 1990 kriminaalasja menetlemise.

Kuid tunnistajate ütluste, omaste mälestuste ja edevate asjaosaliste mälestusraamatute põhjal on siiski võimalik sellesse kohutavasse kuritöösse veidigi selgust tuua. Inimjahiga tegelesid käsikäes nii sõjaväelased, miilitsa- ja julgeoleku töötajad ning hävituspataljon.

Tollane Balti Piirkonna rannakaitse eriosakonna ülem vanempolitruk Mihhail Pavlovski meenutab oma mälestusteraamatus "Na ostrovahh", et sõja esimesel kolmel päeval ei saanud ta koos oma abi leitnant Ivan Grjadunoviga kordagi staabist välja, organiseerides seal kibekiirelt diversantide vastaseid võitlusgruppe. Kogu nende osakonna tegevus olnud suunatud võitlusele spionaaži, bandede, piilurite ja profašistlike elementidega.

M. Pavlovskiga käsikäes töötanud maakonna julgeoleku osakonna ülem Vassili Riis kirjutas kogumikus "Kadakaste saarte kaitsel" rahuldustundega: "Oma väljaannetes kurtsid okupandid, et Saaremaal ei tekkinud bandiitide jõuke, et katsed nende loomiseks jäid tagajärjetuks. See oli õige. Taolised katsed lämmatati eos…" ja lisab juurde raamatus "Kolmandat teed ei ole": "Samal ajal aktiviseerusid mõned metsadesse pugenud bandiidid. Riikliku julgeoleku, miilitsatöötajate ja hävituspataljoni üksuste energilisel tegevusel likvideeriti taolised katsed kiiresti." Peale V. Riisi töötasid julgeolekuosakonnas Aleksandr Šustov, Viktor Tsõmbal, Georgi Labo ja aleksei Morev.

Tagala julgeoleku eest vastutas ka kolmeliikmeline Saare Maakonna kaitsekomitee koosseisus EK(b)P Saaremaa Komitee I sekretär Aleksander Mui, Saare Maakonna Täitevkomitee esimees Joann Ellam ja V. Riis. Ei saa märkimata jätta, et tolleaegseid Saaremaa võimumehi kiidetakse mitmetes mälestusteraamatutes mõistva ja abivalmis suhtumise eest Nõukogude sõjaväelaste tegemistesse.

Areteerijatena mäletatakse miilitsatöötajaid ja mustas mundris mereväelasi. Kui mereväelaste nimed on jäänud saladuseks, siis miilitsatest olid agaramad osakonna ülem Johannes Mets ning militsionäärid Sergei Lääts, Felix ja Vello Sannik, Herbert Tüür ja Bernhard Koost. Teadaolevalt toimetati areteeritud Kuressaare vanglasse, kuid ruumikitsikuse tõttu hoiti neid ka lossi hoovis asunud veinivabriku "Osilia" ruumides, praeguses hotellis "Lossi" ja selle vastas asunud hoones.

ENDEL PÜÜA,
Saaremaa Muuseum

 
 

Sündmused / Events

<<  November 2017  >>
 Es  Te  Ko  Ne  Re  La  Pü 
    1  2  3  4  5
  6  7  8  9101112
1314
   
Saaremaa huvitavaim vaatamisväärsus on:
 

Ilm Saaremaal