Torgu valla Maantee küla elanik Liidia Kaus päästis möödunud nädalal sadanud lumekoguse tõttu majja kinni jäänud haige jalaga naabrinaise ja temast mitmesaja meetri kaugusel laudas olevad loomad.

“Vaatasin, et tema maja välisuksest paistis vaid ülemine veerandik,” rääkis Liidia Meie Maale temast paarikümne meetri kaugusel elava naabrinaise elamu kohta. Liidia helistas naabrinaise mobiiltelefonile ja küsis, kas temaga on ikka kõik korras. “Pühapäevast neljapäevani ta väljas ei käinud,” väitis Liidia. Saanud teada, et naabril on jalg haige ja ta ise oma maja uksest välja ei pääse, otsustas Liidia ruttu tegutsema hakata.

Paistis ainult pea

Kuna Liidia abikaasa Valdek oli Mõntus tööl, pidi naine üksi päästeoperatsiooniga alustama. Ta haaras suure labida, pani end soojalt riidesse, tõmbas mehe pikad saapad jalga ning hakkas läbi sügava lume teed kaevama.

“Vajusin vööni sisse. Õnneks oli lumi kerge ja kohev. Mul oli kõige tähtsam jõuda tema ukseni. Kui sain maja juurde, tuli naabrinaine esikusse ja nägi mind aknast,” ütles 60-aastane Liidia, kes oma eluaja jooksul ei ole vist nii sügavat lund näinud. “Kui midagi oligi, siis lapsepõlves. Nüüd tehtud käikudest paistis välja ainult minu peanupp,” lausus naine, kes hiljem tegi sügavas lumes teed elumajast mitmesaja meetri kaugusel asuva laudani, sest loomad olid söömata.

Linnuvaatleja tuli appi

Ta jõudis enda sõnul koos naabrinaisega kaevata poole maani, kui labidaga saabus appi Sõrve linnuvaatlejana tuntud Mati Martinson, kellele lumevangis olnud naine juba varem oli helistanud, kuid paksu lumevaiba tõttu ei jõudnud mees nii kiiresti kohale. Laudani kaevamine võttis kokku aega neli tundi. “Kui Mati ei oleks tulnud, ei tea, kas oleksimegi laudani välja jõudnud, sest naabrinaisel hakkas jalg valutama,” kahtles Liidia.

Mati Martinson sai appikutse telefoni teel, kui abi vajanud naine talle helistas. “Hobune oli jala põlveliigesest välja väänanud. Naabrinaine kaevas küll ukse lahti, kuid loomad jäid mitmeks päevaks söötmata-jootmata. Viimases hädas helistas ta mulle,” kirjutas Mati Martinson Sõrve linnuvaatluse blogis. Laudani jõudnud, vaadati loomad üle. Need olid kõik elus ja terved, ainult pikka aega joomata. “Lammastel oli hein otsa saanud, kitsedele midagi veel jagus. Sai hulk heina varuks lauta sisse veetud,” sõnas Martinson.

Kilomeeter tunniga

Liidia jäi pärast päästeoperatsiooni haigeks. “Eks ma olin higine ja kui korraks seisma jäin, tegi tuul oma. Eile oli palavik. Nüüd ravin ennast. Söön mett ja sidrunit, joon teed,” rääkis ta.

Liidia Kausi abikaasal Valdekul kulus samuti tükk aega, et koju pääseda. “Jätsin töölt tulles auto suure tee äärde. Lund oli hargivaheni. Pidin kätega lund eest ära lükkama, sest kui ikka oled kubemeni sees, ei jaksa põlve enam välja tõsta,” ütles Valdek. Niimoodi sumas ta kilomeetrit maad kaks tundi. Eile tegeles mees kodus koos naisega lumes keldritee sisseajamisega.

Mati Martinson sai labidavarrega mõõtes ja pärast mõõdulindiga kontrollides metsavaheteel lume paksuseks 80 sentimeetrit, lageda peal ulatus sile, ilma tuisuvaaludeta lumi 60–70 sentimeetrini.

Liidia naabrinaine oma päästmist kommenteerida ei soovinud.

Kolmapäev, 23. detsember 2009.