Kasulikud lingid

Teised saared

Saaremaale tuleksin meelsamini ?
 
Kaali kraatriväli PDF Prindi

Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega.

Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. Kaalis tehtud arheoloogilised uuringud on kinnitanud kraatrivälja unikaalsust.

Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 protsendilise niklisisaldusega raudmeteoriidikillud.

Teadlaste arvates sisenes umbes 400-1000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15 -45 km/s ning maapinnani jõudes oli selle kiirus 10-20 km/s, mass aga 20-80 tonni.

5-10 km kõrgusel lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m läbimõõduga 22 m sügavuse kraatri ja 8 väiksemat 12-40 m läbimõõduga 1-4 m sügavused kraatrid. Kõike kraatreid pole tõenäoliselt veel leitud.

Kaali meteoriidi kukkumise umbkaudne aeg - 7500-7600 aastat tagasi - on määratud hiigelplahvatuse mõjul õhku paiskunud pinnase ja kivimiosakeste sadestumise järgi ümberkaudsetes järvedes ja soodes.

Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5-28 kg kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatrites.

Kaali peakraatri koht maailma tuntumate ja nooremate hiidkraatrite hulgas peegeldub alljärgnevalt.

Kraatri nimi ja asukohtkraatrite arvläbimõõtsügavus
1. Arizona (USA)11207174
2. Wolf Creek (Austraalia) 1 85346
3. Aouelloul (Mauretaania) 12506
4. Henbury (Austraalia)13110-220 12-15
5. Boxhole (Austraalia)117516
...
8. Kaali (Eesti)911016
...
11. Ilumetsa (Eesti)28012

 

Kraater nr. 1 asub peakraatrist umbes 300 m edelas ja on kõrvalkraatritest suurim. Ta kujutab endast tugevasti võssakasvanud lohku läbimõõduga 39 m ja sügavusega 4 m.

Kraater nr. 2/8 on kaksikkraater. Peakraatrist jääb ta 600 m kaugusele, lõuna-kagus suunas lamedale künkale ning on kujunenud kahe lähestikku langenud meteoriidi kokkupõrkel maapinnaga. 2. kraatri põhjapoolse laiendi läbimõõt on 25 m ja lõunapoolse laiendi läbimõõt 76 m, sügavus on 3,5 m (nõgu on puhas ja hästi vaadeldav). Sealt leidis I. Reinweld 1937. a. ka esimese metoriiditüki.

Kraater nr.3 jääb eelmisest 250 m ida poole. See on kuivjärvedest kõige paremini säilinud ja ka kõige paremas kohas. Kraatri läbimõõt on 33 m ja sügavus 3,5 m. Suurvee ajal koguneb selle kraatri põhja loik, aga see kaob kiiresti.

Kraater nr. 4 paikneb Kaalist Kõljalasse viiva tee põhjapoolses veeres, peakraatrist 300 m idapoole. Tema läbimõõt on kuni 20 m, sügavus 1,25 m. See kraater on praegu kõige kurvemas seisus. 4. kraatris avastas I. Reinwald esmakordselt meteoriidi löögijälgi, mis kinnitas ta usku, et Kaali kraatrid on meteoriitse päritoluga.

Kraater nr. 5 asub eelmisest 170 m kaugusel, lõuna pool põllul. Läbimõõt oli algselt 13 m ja sügavus 0,9 m. 5. kraatri uurimise tulemused on aidanud meteoriitikutel ja geofüüsikutel oluliselt selgitada meteoriidi löögi mõju maa pinnakihtidele, siit on kogutud kõige rohkem meteoriidikilde, sealhulgas ka suurim Kaalist leitud kild, mille kaal on ligi 40 g.

Kraater nr. 6 paikneb peakraatrist 450 m loode poole. See on vähemärgatav lohk, otse maantee ääres. Läbimõõduga 26 m ja sügavus 0,6 m. 1996. a. tehti see hoogtöö korras enam-vähem vaadeldatavaks.

Kraater nr. 7 asub Kaali kaupluse vastas. Et tegu on meteoriidikraatriga avastati alles 1965. a. 7. kraatri mõõtmed on 15 m ja 1 m.



Geoloogilisi andmeid

50 ha suurusel Kaali geoloogilisel kaitsealal (58° pl., 22°40’ ip.) paikneb 9 meteoriidikraatrit: peakraater ja 8 kõrvalkraatrit.
Peakraatri põhjas asetseb Kaali järvik, mille läbimõõt olenevalt vee hulgast on 30-60 m, sügavus 1-6 m. Põhja katvate setete paksus ligi 6 m.

Kaali meteoriit on kukkunud nö. kahekihilisse "märklauda" - nii savikasse moreeni kui ka lamavatesse dolomiitidesse. Seetõttu on kraatrid täitunud omapärase täitematerjaliga, mis on tekkinud plahvatusel purustatud dolomiidi segunemisel põhimoreeni ja mullaga.

Valli ülemine osa koosne kraatrist plahvatusel väljapaisatud materjalist ja kergitatud 25-95°-se kallakusega dolomiidikihtidest. Ülestõstetud kihikompleksi paksus on keskmiselt 10 m ning ta on lõhestunud üheksaks eraldi nihkunud kuni 50 m laiuseks plokiks. Dolomiitplokkide all esineb kuni 6 m paksuse läätsena plahvatusel pulbristunud dolomiiti.

Geofüüsikaliste meetoditega on kindlaks tehtud, et dolomiidikihid on kraatri ümbruses 40-50 m sügavuseni tugevasti lõhestatud. Purustatud kivimite vööndi kontuur maapinnal ületab rohkem kui kahekordselt nähtava kraatri mõõtmeid.

Kaali peakraater on tüüpiline plahvatuskraater. Kosmilise kiirusega langenud meteoriit plahvatas kokkupõrkel maaga, lööklaine purustas maapinna kivimid ning tekitas kraatri mille servades kivimid vallina üles suruti. Plahvatusel meteoriit pihustus ja hajus tõusvas tolmusambas. Seetõttu ei säilinud peakraatri piires ka suuremaid meteoriidikilde.

Väiksemad, kohalike elanike poolt "kuivjärvedeks" nimetatud väikekraatrid, on madalad kausjad lohukesed. Need on löögikraatrid, mille põhjas on näha meteoriidi löögijälgi ning neist on kogutud meteoriidikilde.

1970. aastate lõpul ja 80. aastatel asuti pihustunud meteoriitse aine ja selle leviku iseärasuste tundmaõppimisele ja ümbruskonna soosetetes leiduvate plahvatusel ümbersulanud pinnase ja kivimiosakeste - klaasjate kerakeste leviku jälgimisele ning dateerimisele.

 
 

Sündmused / Events

<<  November 2017  >>
 Es  Te  Ko  Ne  Re  La  Pü 
    1  2  3  4  5
  6  7  8  9101112
1314
   
Saaremaa huvitavaim vaatamisväärsus on:
 

Ilm Saaremaal