Vaatamisväärsused Saaremaal ja Muhus PDF Prindi

 

 

altAbruka saar asub Saaremaa lõunarannikul, 4 km kaugusel Roomassaarest. Abrukal kasvab Eestis haruldane Kesk-Euroopa tüüpi lehtmets. Saarel on kaks tuletorni: sõrestiktorn ja raudbetoontorn, ehitatud selle sajandi alguses. Abruka asustati püsivalt keskajal, mil Saare-Lääne piiskopid sinna hobuste kasvatamiseks karjamõisa rajasid. Tänapäeval on saarel umbes 30 elanikku. Abrukale saab sõita paadiga Roomassaare sadamast.

Abruka muuseum asub Abruka saarel

Angla pärandkultuurikeskus Angla Tuulikumäe kompleksi üheks oluliseks osaks on Angla Pärandkultuurikeskus, mis avati 2011 aasta suvel. Keskuse ehitamisel kasutatakse ühe materjalina 425 miljonit aastat tagasi tekkinud Jaagurahu lademe kivimit, milles on koralle, stromatopoore ja käsijalgseid. Pärandkultuurikeskuses saad omandada rahvuslikke käsitööoskusi, osaleda rahvakultuuri tutvustavatel üritustel, maitsta Angla rukkileiba. Oluline koht Pärandkultuurikeskuse tegevuses on õpetada lastele meie esivanemate käsitööoskusi.

alt Angla tuulikud Upa-Leisi maantee 32. km-l.
Siin on ainsana Saaremaal oma ilme säilitanud tuulikumägi - tuultele avatud kõrgem koht, kuhu ehitati kogu küla veskid.
1925. aastal, kui Anglas oli 13 talu, seisis siin koguni 9 tuulepüüdjat. Ent ka tänaseni püsinud viis jätavad mõjuva mulje.

Anikaitse pank asub Pöide vallas, Kübassaare ps. Idarannikul, Kübassaare majakast 4 km kirdesse. Järsaku kõrgus 3,54 m; pangal geoloogilist läbilõiget 2,24 m.

Asva linnusasula koht Kuivastu-Laimjala-Kuressaare 33. km-l asub väike Asva küla. Siin külatagusel madalal heinamaal paiknes Põhja-Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatud asulaid, mis on nime andnud tervele kultuurile.
Asva kultuur on läänepoolseimate soomeugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Seljak, millel asula paiknes, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes.
Tänaseks on meri siit taganenud mitme kilomeetri kaugusele, kunagist rannaasulat meenutab paik vaid kevadeti, suurvee ajal.

Eemu tuulik on Koduloomuuseumi noorim filiaal.
Asub Muhus, Linnuse külas, 1 km väinatammist Kuivastu poole.
Kõrvalasuva Eemu talu põlisele tuulikuasemele ehitas, nüüd muuseumina töötava veski, muhulane Jüri Ling. See avati külastamiseks 17. mail 1980. a.
Ehkki peaaegu minetanud oma majandusliku tähtsuse, on Eemu pukktuulik jäänud Saaremaa üldtunnustatud sümboliks, maastikupildi rikastajaks, esiisade visa töö tunnistajaks.

 

altEit ja Taat Pea kõik Saaremaad külastavad inimesed leiavad tee ka Mustjalga. Mustjala on kaunis ja turistisõbralik koht. Kõik soovivad külastada Panga panka - Saaremaa kõrgeimat pankrannikut. Populaarsed on ka Ninase külas asuvad pukktuulikutest ümber ehitatud rahvariides "nukud" - Piret ja Tõll. Hea teada: Pireti seeliku alla asetavad neiud enne meheleminemist kivi oma neiupõlvenimega. See toob hiljem abielus õnne.

 

alt Harilaid Saaremaa äärmises loodetipus, Tagamõisa poolsaare läänejätkuna ja Vilsandi saarest põhjas asub saare omapärasemaid, "noori" poolsaari - Harilaid.
Harilaiul on ebakorrapärane, piklik, kagust loodesse suunatud lainjate piirjoontega trapetsi kuju. Ta on madal tasandik, mille kõrgem punkt poolsaare loodeosas ei ole üle 5 m.
Poolsaare pindala on 3,62 km². Tema kaarduvad piirjooned moodustavad madalakaarelisi lahemoodustisi - lõukaid. Poolsaare kaelaosa on kitsas ja ei ületa laiuselt 300 m. Seda kaelaosa piirab põhja poolt sügavakaareline Uudepanga laht, lõunast Haagi lõugas. Viimasest edelas asub Nõgeste lõugas, läänes Ahisaare lõugas.

Jämaja kirik asub Sõrve poolsaare läänekaldal, Kaugatuma-Sääre maantee 21. km-l. Kirik sai praeguse kuju 1864. a. põhjalike ümberehituste käigus. Nii nagu Kärlal oli ka siin kirik juba keskajal.
Jämaja kiriku puust kantsli meisterlikult nikerdatud detailid viitavad jätkuvaile kunstisidemeile Lüübekiga 17. saj. alguses.

Järve luidestik ja rand paikneb Kuressaarest 8 km piki Sääre maanteed.
Luidestunud rannik 2-4 m (kohati 6-8 m) kõrguse aktiivse rannaastanguga. Luited moodustavad ebamäärase kujuga madalate küngaste rühmasid. Kogu ala on kaetud männimetsaga. 1,5 ha on kasutusel supelrannana.

Jööri Külamuuseum. Väljapanek paikneb mujalt toodud ning ümber ehitatud ajaloolises aidahoones ja selle ümber. Valdavalt on eksponeeritud kohalikku aja- ja kultuurilugu kajastavaid etnograafilisi esemeid. Sellest kohast paarkümmend meetrit eemal asus Jööri palvemaja, mis oli aastast 1771 vennaste diakoni asukohana vennastekoguduste (hernhuutlaste) tähtsaimaks keskuseks Saaremaal. Kokkuleppel pererahvaga on võimalik kasutada puhkeplatsi.

alt Kaali meteoriidikraatrite rühm Kuressaarest 18 km Kuivastu poole liikudes jõuate erakordne geoloogilise nähtuseni Saaremaal - Kaali järveni.
Selle korrapärane ümar kuju ja teostatud uuringud näitavad, et tegemist on meteoriidi tekitatud kraatriga. Rahvasuu on kõnelnud järvest kui põhjatust järvest. Seda ta siiski pole, sest kõige rohkem 16 m. sügavusel on kõva põhi vastas.
Veepeegli diameeter on keskmiselt 50 m. Valli harjalt mõõdetuna on valli sõõri diameeter 110 m.
30 raudmeteoriidi leidmine 1937. aastal kinnitas päritolu- oletusi. Teadlaste arvamust mööda on meteoriidi langemise ja järve sünni aastaks umbes 700. aasta e.Kr.

Kaarma kirik ja pastoraat Kaarma kirik asub Laadjala-Kaarma-Karja maantee 6.km-l.
Kirikus on säilinud 13-15. sajandi seinamaalingute fragmendid. Ristimiskivi pärineb 13. saj. II poolest, Siimoni puukuju 15. saj. keskelt.
Kiriku sissepääsust umbes 10 m. põhja pool on tõenäoliselt 15. saj. pärinev kivirist.

Kaarma maalinn paikneb Laadjala-Kaarma-Karja maantee 6. km-l, Kaarma kirikust 100 m kirde pool.
Maalinna piirab põhjast, läänest ja lõunast 20-30 m laiune madalik, mis näib olevat kinnikasvanud vallikraav.
Idakülje alt voolab läbi kitsas Linnasoo oja, mis varasematel aegadel on olnud tunduvalt veerohkem.

Kaarmise-Jõempa karstiala asub Kaarma ja Kärla valdade piiril.
Väga suur ja ainulaadne karstijärvikute ja -lehtrite poolest. Haarab Kaarmise järve, Anepesa oja (Järambi jõe) alamjooksu ja Kärla jõe ülemjooksu.
Kuni 0,5 km laiune ja enamasti alla 1 m sügavune, rohtunud kaldavööndiga, järv jääb karstiala kaguossa. Kraavidest sisse- ja väljavool on vaid kevadel.
Järv toitub sademetest ja väikestest allikatest. Loodest voolab karstialale Anepesa oja (Järambi jõgi), mis suvel kuivab. Lääneservalt algab Kärla jõgi, mille ülemjooks on samuti suvel kuiv.

Kahutsi maalinn asub Pöide vallas.
Maalinna vallid paistavad kätte Kuivastu-Laimjala-Kuressaare maanteele, Pöide bussipeatuse juures.
Samast pöörab ka tee maalinnale, mis paikneb suurest maanteest ligi 2 km lääne pool madalal looduslikul kühmul.
Väliskujult on linnus ovaalne, läbimõõt välisjalamilt kirde-edela suunas 150 m, ristipidi 115 m. Vallide väliskõrgus on 9-10 m. Õue (pindala 3800 m²) keskel on märgatav madalam lohk, endine kaevuase.

Karja kirik, (Anglast 3 km Koikla suunas) on Saaremaa väikseim keskaegne kirik, pärit 14. sajandist.
Kirikus on osaliselt säilinud dekoratiivsed seinamaalingud. Kooriruumi võlvidel on maagilised laemärgid. Karja kiriku kantsel on 17. sajandist, neogooti stiilis altar aga 19. sajandist.
Kiriku kujunduses on valdavad vara ja kõrggooti stiili elemendid, mis üllataval kombel on ühendatud mõnede romaanipäraste joontega.

Karujärv on Saaremaa vanim järv. Järv tekkis ligi 8000 a. tagasi, pindala on umbes 330 ha ja suurim sügavus 6 m.
Järve lõunapoolses osas on kaldad madalad ja mudased, põhjaosas kohati kõrged, kruusased ja liivased. Järvepõhi on enamasti liivane.
Karujärves on viis saart. Rahvamuistendi järgi saanud karujärv oma nime sellest, et sellel kohal tülitsenud 7 karu. Nende lahutamiseks lasknud Jumal nii kõvasti vihma sadada, et tekkinud järv. Karud läinud ära, igaüks ise suunas, mistõttu järv on 7-sopiline.
Järv on looduskaitse all. Järve kaldal asub "Karujärve Kämping", kus on välikohvik, spordiväljakud ja üüritakse vesijalgrattaid. Karujärvele saab Kärla asulast Pidula poole suunduvat teedpidi.

Kaugatuma ja Lõo pank Kaunis Sõrve poolsaar on omapärase geoloogilise ehitusega. AIuspõhja reljeefi poolest asuks siin nagu Lääne - Saaremaa kõrgustiku kummuli pööratud jätk.
Mandrijää on suutnud maa sügava-vaoliseks künda, siis katta ja matta paksu settekihi alla. Seda üllatavam on poolsaarelt leida esileküündivaid paenukke, mis on jäisele rünnakule suutnud vastu pidada.

Kautliku pank asub Muhu saarel, Lõetsa külast põhja poole jääval mererannal.
Järsaku pikkus 280 m, panga pikkus 195 m, kõrgus 2,64 m. Paljanduvad Jaani lademe Paramaja kihistiku dolomiidistunud merglid.

kihelkonna kirik Kihelkonna kirik Kuressaarest 32 km, Kihelkonnal.
Kirik on ehitatud 13 sajandil. Praegune üle 60 meetri kõrgune torn ehitati 19. saj. lõpus.
Kirikus on renessanss-stiilis altarimaal 16. saj. lõpust ja samas stiilis kantsel, mis on vanim Saaremaal säilinuist.
Kirikust mõnisada meetrit eemal seisev kiriku kellatorn on ehitatud 17. saj. esimesel poolel. See on Baltimaades ainus kirikust eraldi seisev kellatorn.

Kihelkonna maalinn asub Kihelkonna-Mustjala maantee 5. km-l, teest 140 m lääne pool.
Esimesena kirjeldas Kihelkonna maalinna J. B. Holzmayer. Üldkujult piklikovaalne (120 x 75 m) linnus paikneb männimetsaga kaetud liivaluidetel. Välisnõlva kõrgus on 8-10 m, kalle 28-30 kraadi, õue pindala 5300 m².

Koguva küla asub Muhu saarel, Kuivastu-Kuressaare maantee 15.-lt kilomeetrilt vasakule, umbes 6. km.
Eestis kõige paremini säilinud külaansambel. Küla kõik hooned on arhitektuurimälestisena kaitse all.
Hoonestus pärineb põhiliselt 19. sajandi algusest. Vanimad hooned, 18. sajandist, asuvad küla keskosas. Saaremaa talu koosnes tavakohaselt rehielamust, aitadest, saunast, lautadest ja suveköögist. Sageli oli talus ka sepikoda. Vilja-, liha-, kala- ja riideait ehitati eraldi. Aitade arv olenes pere jõukusest ja suurusest. Koguva küla kiviaiad on üle 200 aasta vanad. Muuseumi keskuseks on Tooma talu - kirjanik Juhan Smuuli kodutalu.

sügisene koigi raba Koigi raba Koigi soostiku üldpindala on 3980 ha ja ta on suurim omataoline terves Lääne-Eesti saarestikus.
Soos on mitmekesine ja huvipakkuv loodus, kus on elupaiga leidnud mitmed loodusharuldused.
Soomassiivi rohumaa osas on määratletud 35 taimeliiki. 1/5 osa moodustavad soometsad ja suurema osa võtab enda alla raba, kus turbalasundi paksus on 3-4,5 m.

Kooljamäed Purtsa küla juures, rahvasuus "Kooljamägede" nime all tuntud linnuses peeti saarlaste ja orduvägede vahel 1344. a. veebruaris saarlaste vabadusvõitluse veriseim lahing.

Kuriku pank asub Kihelkonna vallas, tagalahe looderannal, Undva külast idas. Järsaku pikkus 1,3 km. Paljanduvad Jaani lademe Ninase kihistiku kivimid.

Kõljala mõis Kõljala mõisa kohta pärinevad varasemad kirjalikud teated 1509. aastast. Varasemad ehitusosad, tänaseni säilinud peahoone keldrites, pärinevad siiski alles 17. sajandist.
Tol ajal kuulus Kõljala Saaremaa rüütelkonna peamehele O. v. Pollile, kelle elustiil tavakohasest ilmselt nii mõneski mõttes erines.
Ehkki tollane härrastemaja oli ühekorruseline paekiviehitis, on teada, et tubasid valgustas kümme messingist lühtrit, akende ette olid riputatud kuldpunutisega kardinad, seintele ilutsesid kaksteist suurt flaami vaipa.

Kärla kirik asub Kuressaarest 19 km kirdes Kärla asulas.
Kirik rajati arvatavasti 14. sajandi algul. 1556. a. tulekahjus sai see rängalt kannatada. 1842.-1843. aastal toimunud põhjaliku ümberehituse käigus sai hoone klassistliku ilme.
Kärla kirikus paikneb Eesti kaunimaid renessansspuuskulptuuri teoseid - Otto von Buxhoevdeni epitaaf 1591. aastast. Aastail 1878-1907 oli siin pastoriks populaarne rahvusliku liikumise tegelane Johannes Kerg (1849- 1926).

Kübassaare laialeheline mets. Lisaks laialehelisele salumetsale esineb Kübasaare poolsaarel asuval alal, mille suuruseks on 62 ha, hulgaliselt kadastikke ja rannaniite. Siinne mets on Eestis reliktne kooslusetüüp ning on säilinud küllatki ürgilmelisena.ohtja järvest lähtuv oja

Küdema ja Lepakõrve kurisud on suuremateks ja huvitavamateks karstinähtuste esinemiskohtadeks Saaremaal. Küdema kurisu asub Küdema külast lõuna pool, vanade litoriinamere aegsete rannamoodustiste taga. Ta kujutab endast kuni 35 m pikkust ja kuni 5 m sügavust munajat karstilehtrit, kus neeldub maa alla Ohtja järvest lähtuv oja.
Kurisu on lõikunud suuremalt osalt liivaseljandiku sisse. Tema sügavusest langeb vaid väike osa aluspõhja arvele, mis paljandub kurisu eesnõlva all kuni 40 cm ulatuses. Kurisu vaatlemisel võib näha, kuidas vesi neeldub paekihtide vahelistesse karstiõõnsustesse, kuhu kantakse koos veega ka kurisu nõlvadelt allavarisev liiv.

Laimjala mõis asutati riigile kuulunud valdusena juba 17. sajandi II poolel. Nagu suur osa teisigi Saaremaa mõisaid, oli see riigi haldamisel ka 18. sajandil. Tollane väheldane, sümmeetrilise põhiplaani ja kelpkatusega ühekorruseline härrastemaja ei erinenud pea millegi poolest paljudest teistest Saaremaa mõisahoonetest. Alles 1793. a. doneeriti mõis kindralmajor Jakob Pistorile. Järgnevatel aastatel vahetas mõis korduvalt omanikke.

Lihulinna maalinn Ehituselt kõige võimsam maalinn Saaremaal on Kärla Lihulinn. Linnus paikneb küladest eemal metsas, liivaluidetel, mida osalt piiravad sood. Looduslikult on paik väga hästi kaitstud: loodeküljelt voolab läbi väike oja, ida ja kagu pool on 3-4 m kõrgused liivaseljakud.

Linnulaht asub Kuressaarest 2 km lääne pool. Kaitse alla võetud veekogu pindalaks koos kaldaaladega on umbes 335 ha ja ta kujutab endast endist merelahte, mis aastasadade jooksul on eraldunud merest ja muutunud mageveeliseks järveks. See veelindude elupaik on Eestis üks ainulaadsemaid lindude liigilise koosseisu ja arvu poolest.

Loode tammik Lossitornist nagu kiviviske ulatuses, Tori sillalt kümne minuti tee kaugusel asub lopsakas ja kaunis mets - Loode tammik. Loode tammik on ainuke tamme enamusega looduslik park Saaremaal. Puude keskmine vanus on 150 aastat, üksikutel kuni 300 aastat.

loona mõis Loona mõis Pika ja keeruka ehitusloo ilmekaks näiteks on Loona väikemõis Kihelkonna vallas. Hoone varasemad osad pärinevad keskajast, keldri kujundavad vasallilinnuse müürid, kus on säilinud peasissepääsu riivpalgi nizid, müüritrepp, raidkivi fragmendid. 17. sajandil valmis, varasemal ajal tuleroaks langenud ehitisest säilinud müüriosi kasutades uus, võlvitud roovialusega mõisamaja.

Lööne mõis asub Kuressaare-Valjala-Kuivastu maantee 25. km-lt 1 km loode suunas. Kõrge keldriga ühekorruseline poolkelpkatusega kivihoone on ehitatud 18. saj. lõpus. 1864. a. lisati sakmelise viiluga neogooti stiilis keskrisaliit, mida kaunistab Güldenstubbede peenelt töödeldud vapikivi. Hästi töödeldud raiddetailidest tuleks nimetada veel karniise, akende ehisraame, hoone ehisnurki.

Maasi ordulinnuse varemed asuvad Orissaare-Leisi maantee 4. km- lt 500 m põhja poole. Väikese väina suudmes asunud sadamakoha valis Liivi ordu oma kindlustatud keskuse uueks asupaigaks pärast Pöide linnuse purustamist, Jüriöö ülestõusu käigus.

 

alt Metsküla õigeusu kirik ehk Metsküla Issanda Templisseviimise kirik on õigeusu kirik Saare maakonnas Leisi vallas Metskülas. Kirikul on kaks torni, mis õigeusu traditsioonis tähistavad Kristuse kahte loomust: jumalikku ja inimlikku. Metsküla kirik ehitati 1909. aastal.

 

Mihkli talumuuseum, asub Vikil, Kuressaarest 28 km, Kihelkonna poole.
Mihkli talu on tüüpiline Lääne-Saaremaa talu. Enamik tänaseni säilinud hooneist on pärit 19. saj. keskelt. Suurema osa eksponaatidest on valmistanud talupere kuue põlvkonna jooksul. Hoonetekompleksi kuulub elumaja (vundamendita palkmaja), rehielamu, ratastemaja, sepikoda, suveköök, kaks aita ja suitsusaun. Hooneist paarisaja meetri kaugusel asub pukktuulik.

Miilaste talu vanavarakogu. Turismitalu kõrvalhoonetes on eksponeeritud peamiselt merenduse ja kalandusega seotud etnograafilisi esemeid. Suurem osa vanavarast pärineb samast talust, ülejäänu on omanik kogunud mujalt Saaremaalt ja allvee-ekspeditsioonidelt.

muhu kirikMuhu kirik, asub Muhu saarel, Kuivastu - Kuressaare maantee 10. km - l.
Kirik on rajati 13. sajandil, restaureeriti 1980. a. Kooriruumis on säilinud arvatavasti 13. sajandist pärit seinamaalide fragmendid. Kiriku renessansskantsel 17. sajandist on vanimaid Saaremaal.

Muhu maalinn on ehitatud tasasele maale. Kruusast, mullast ja suurematest raudkividest valle on algses kõrguses (ligi 8 m) säilinud linnuse loodenurgas. Üldplaanilt ovaalse maalinna välisläbimõõt põhja-lõuna suunas oli 110 m, ida-lääne suunas 100 m.

Muhu muuseum asub Muhu saarel Koguva külas. Koguva küla Muhu saare läänerannikul on Eesti talurahvaarhitektuuri üks väljapaistvamaid näiteid, mis on paelunud etnograafide tähelepanu juba 20. sajandi alguses. See omapärases maastikus paiknev, suhteliselt hästi säilinud taluehitistega küla oma mõnevõrra erandliku ajalooga on Eestis tuntud eelkõige kirjanik Juhan Smuuli sünnikohana. Koguva sai populaarseks reisisihiks juba kirjaniku eluajal ja esimene ekspositsioon avati tema sünnikodus kohe pärast kirjaniku surma 1971. aastal. 1973. aastal avati Juhan Smuuli Muuseum praeguse Saaremaa Muuseumi filiaalina. 1979. aastal eraldati muuseumile 30,4 ha maad ja muuseum nimetati umber J. Smuuli Memoriaal- ja Koguva Vabaõhumuuseumiks. Alates 1990. aastast kannab muuseum Muhu Muuseumi nime ja on Muhu valla asutus.

Mullutu-Suurlaht asub Kuressaarest 2 km. lääne pool. Linnulahest umbes kilomeetrise maaribaga on eraldatud rannajärve pindala on km², suurim sügavus 2,1 m. Merest eraldus 1 000-1 500 aastat tagasi. Järv koosneb idapoolsest Suurlahest (5,9 km²) ja läänepoolsest Mullutu lahest (8,5 km²), omavahel ühendab neid Kurguks nimetatav järvekael.

Mõntu sadam rajati I Maailmasõja ajal Sõrve poolsaarele ehitatud kindlustuste juurdeveosadamaks. Enne viimast sõda oli Sõrve tihedalt asustatud elujõuline piirkond. 1944. a. ränkade lahingute eel viidi elanikkond sõja jalust Saksamaale.

neemi küla dendraarium Neemi küla dendraarium Neemi küla sepp, Mihkel Rand, alustas 1925. aastal 0,4 ha suurusele viljatule paerähakünkale iluaia rajamist. Saarlasele omane visadus ja tõeline armastus looduse vastu muutsid selle algul lootusena näiva kavatsuse aastate jooksul tõelisuseks. 30 aasta jooksul pani ta aeda kasvama üle 100 puu - ja põõsaliigi.

Ninase ehk Tagaranna pank asub Mustjala vallas, Tagaranna poolsaare põhjatipus. Panga pikkus 1 km, suurim kõrgus 5,0 m, geoloogilist läbilõiget 5,5 m. A. Aaloe järgi, (Aaloe, Miidel, 1967, lk. 64) on Ninase pangal Jaagarahu dolomiitidest teinegi astang, mis jääb veepiirist eemale sisemaale.

Odalätsi allikad asuvad Kihelkonna-Pidula maantee 9. km-l, teest vasakul. Allikate vesi, mis tuleb ümbruskonna soodest ja tõenäoliselt ka Karujärvest, jookseb mööda maa-aluseid karstipragusid mere suunas. Odalätsi küla juures pääseb vesi paljude avade kaudu maapinnale, moodustades veidi kaugemal nn. Pidula veskioja.

Ohessaare pank Torgu valla piires asetsev Ohesaare pank on umbes 0,5 km pikkune ja kuni 4 m kõrgune lubjakividest koosnev pangajärsak. Paiknedes Sõrve poolsaare läänerannikul, on nimetatud pank ka tänapäeval tormilainete poolt otseselt murrutatav.

alt Oti mõis asub 50 km Kuressaare-Laimjala-Kuivastu maanteed mööda, sealt 2 km kagu suunas. Veidi eklektilise ilmega on esinduslik Oti mõisa hoone ühekorruseline keldriga põhiosa on ehitatud ilmselt 18. sajandil. Hiljem lisati mõlemasse otsa saledaile ümarsambaile toetuvad rõdud, 1850. a. valmis paraadlik järelklassitsistlikus stiilis kahekorruseline keskrisaliit. Ehitist kaunistab rikkalik raiddekoor; dolomiitplokkidest laotud nurgad, räästakarniisid, akende profileeritud ehisraamid, peenelt töödeldud Aderkasside vapp sissekäigu kohal.

Paatsa maalinn on madala liivast ringvalliga piiratud ala.
11.-13. sajandini asus siin kindlustamata asula, mille ehitiste jäänused leiti arheoloogilistel kaevamistel 1963. a. (Aita Kustin) ja 1989.-90. a. (Jüri Peets).

Panga pank, asub Saaremaa põhjarannikul Mustjala-Leisi maantee 19. kilomeetrilt ligi 10 km põhja suunas, Panga küla lähedal. Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Panga pank on kõrgeim Saaremaa ja Muhu põhjaranniku pankadest. Panga ulatus on umbes 2,5 km ja see asub Panga neeme põhja -, loode - ja lääneküljel. Kõrgeim koht on neeme loodetipust veidi lõuna pool. Mujal jaguneb pank kaheks astanguks, millest teine jääb 13 m kõrgusest merre laskuvast järsakust veidi sisemaa poole.

Pidula maalinn asub endise mõisa "suures aias", selle põhjapoolses otsas. Ligi 3 m laiune linnusevall on peaaegu ristkülikukujuline, ühest otsast veidi ümarduv, 0,5-1 m kõrge.
Vallide läbimõõt sisejalamilt kirde-edela suunas on 95 m, ristipidi umbes 60 m. Selle linnuse sees on teine, vaid 17 - meetrise läbimõõduga ja 2 m kõrgune ringvall, nagu maalinna väike koopia. Pidula mõisnik Toll, agar muinsushuviline, on selle väiksema "linnuse" arvatavasti ise kujundanud oma pargi kaunistuseks.

Pidula mõis Saaremaa ühel kasutatavamal turismiteel, Kihelkonnalt 11 km Mustjala poole, püüab pilku kõrge kivikatusega lihtsailmeline kivihoone - Pidula mõisa härrastemaja. Läbimõeldud proportsioonide ja maitsekate detailide tõttu hindavad kunstiajaloolased seda Eesti ühe kauneima barokse mõisamajana. On arvatud, et hoone pärineb 18. sajandi keskpaigast, juurdeehitis tagaküljel 19. saj. algupoolelt. Ehitist kaunistavad räästaalune kitsas karniis, tahutud dolomiitplokkidest nurgad, madal kahe sambaga portikus sissepääsu ees.

Pilguse mõis asub Lümanda-Sääre maantee 3. km-lt 3 km Karala poole.
Pärineb 18. saj. II poolest. Barokkstiilis ehitatud härrastemajal on massiivne poolkelpkatus. Hoone on säilitanud laia eestrepi, kuid mansardkorruse pealeehitamine ja akende laiendamine on teda tugevasti moonutanud.pireti kivi

Piretikiviasub Kuressaare-Laimjala maantee 35. km-l, vasakul, tee ääres. Legendi järgi olevat Suure Tõllu naine Piret kandnud Audlasse ehitatava sauna jaoks kerisekive kokku. Põllepaelad aga rebenenud ja kivi kukkunud Pireti jalale. Naine hakanud valust ja meelehärmist nutma. Tema pisaratest tekkinud ümberringi soo, mis praegugi Naistesoo nime kannab.

Pulli pank Saaremaale omast paealuspõhja profiili paljastub Pulli pangal. Saaremaa idaosas on see ainus koht, kus Põhja-Saaremaa aluspõhja ehitus nii selgesti ilmneb ja kus võib korraga tutvuda selle Saaremaa osa, Muhu ja Läänemaa ning osa Pärnumaa geoloogia peajoontega.

pädaste mõisPädaste mõis asub Muhumaa kadakaste karjamaade, merre ulatuvate neemikute piirimail.
Mõisa pargis kasvavad pärnad, vahtrad, saared haaravad endasse omalaadse, ühelt poolt 19. sajandil üldlevinud tudorarhitektuuri, teisalt kohalikke ehitustavasid peegeldava hoonestuse.

Päelda maalinn Viiralt 1,5 km mõõda Nõmmküla teed kuni Muhu surnuaiani, sealt umbes 1 km kirde poole mööda külla viivat teed. Madal ringvall paikneb küla taga põllul. Nagu Pidulat, on ka Päeldat väliselt raske linnuseks pidada: madal, umbes 1m kõrgune ja pealt 7-8 m laiune ringvall, mis vaevu eraldub ümbritsevast maapinnast. "Linna" läbimõõt põhja-lõuna suunas on 70 m, ristipidi 50 m. Vall on ehitatud raudkividest.

pöide kirik Pöide kirik Juba kaugelt vaadates domineerib Pöide Maarja kirik ümbritseva tasase maastiku keskel ning mõjub oma massiivsuses pigem linnuse kui jumalakojana. Pöide kiriku ajalugu ongi tihedalt seotud Saaremaa kindlustamisega keskajal. Saare idaosa kuulus Liivimaa ordule, kes oma valduste peamise tugipunktina rajas 13. saj. II poolel Pöidele linnuse. Viimase lõunaküljel paiknes ka kabel, selle kahevõlvikulise pikihoone müüristik moodustab praeguse kiriku tuumiku. Omapärasena on jälgitavad sellest kabelist pärinevate romaanipäraste ümarkaarsete portaalide säilmed pikihoone põhja- ja lõunaküljel.

Püha kirik Teiste Saaremaa keskaegsete kirikute kõrval kipub Püha kirik kahe silma vahele jääma. Kirjanduses mainitakse teda tavaliselt ainult möödaminnes. Põhjuseks pole siiski kiriku vähene kuntstiväärtus, vaid see, et pärast suurt tulekahju Liivi sõja ajal on kirikut hiljem tugevasti krohvitud ning tema ehituslugu on uurijate eest märksa varjatum kui teistel Saaremaa kirikutel. Siiski on just Püha kirikus huvitav jälgida ehituskiku mõtte ja kavade muutumist aegade jooksul.

Pühatu allikad Saaremaa suurem ja kuulsam ohvriallikas on Kuressaare-Võhma 5. km- l, Pähkla küla taga madalal heinamaal väikses metsatukas asuv sügavroheline Põhjatu allikas. Nimetuse on allikas saanud oma sügavusest: kord olevat 7 sülla pikkuselt ritvu üksteise otsa seotud ja allikasse aetud, kuid põhi jäänud kätte saamata. Ka ei olevat kogu küla köied kokkuseotuna põhja ulatunud.

Püssina pank asub Muhu saarel, Lõetsa külast idas mererannal. Panga pikkus ca 60 m, suurim kõrgus 5,60 m, geoloolist läbilõiget 7,20. Avanevad Jaagarahu lademe Kesselaiu kihistiku biohermsed dolomiidid ja Jaani lademe Paramaja kihistiku domeriidid.

Rannaniidi pangastik asub Muhu saare kirdetipul. Siin esineb viis suuremat ning terve rida väiksemaid bioherme, mida ümbritsevad kivimid on suurel määral ära kulutanud. Seetõttu moodustavad biohermid ümbruskonna reljeefis selgesti esilekerkivaid järske kühmi. Viimased jäävad tänapäeva rannajoonest mõningal määral kaugemale ning üksikuid bioherme piiravad astangud on ilmselt kujundatud limnea mere lainete poolt. Pankade kõrgus on keskmiselt 2-3 meetrit.

ruhnu sadamRuhnu saar asub Saare maakonnas ja moodustab iseseisva Ruhnu valla. Saare pindala on 11,4 km² lähim kaugus mandrist on Kolka neem Kuramaal - 37 km, Kuressaarde on 70 km. Elanike arv on 60 ringis. Esmakordselt on Ruhnut mainitud 1341. a. Kuramaa piiskopi vabaduskirjas, milles kinnitati, et saart asustavad rootslased võivad elada vabade talupoegadena. Kõige rohkem elas Ruhnus inimesi 1842. aastal - 389. Ruhnu saarel on kirik, tuletorn, kool, pood, muuseum, raamatukogu.

Ruhnu muuseumis näeme umbes kolmesada ruhnlastele kuulunud tööriista ja tarbeeset ning stendidel fotosid ja tekste saare omapärasest ajaloost ja loodusest. Haruldasimad eksponaadid on hülgeküttide kuni kaheksa tuhande aasta vanused kvartsist tööriistad, puukiriku lohepeakujuline tuulelipp (1644), rootslastest põliselanike valmistatud hülgepüss jmt. Saab vaadata videoprogrammi Ruhnu ajaloost. Taastamisel on ligi kahe sajandi vanune Korsi talu, mis on Eestis ainulaadne oma vundamendita pikihoone ja küürkatuse poolest.

 

Saaremaa lubjapark asub  Mõisaküla külas, Lümanda vallas. Teemapargis pakutakse teenuseid siseruumides ja vabas õhus. Tegevused toimuvad aastaringselt. Kõrghooajal on võimalik jälgida lubja-  ja tõrva põletamist, osaleda seminaridel, töötubades ning giidiga ekskursioonidel, jalutada elamusrajal ja pidada piknikku.  Madalhooajal, kui suur lubjaahi ei tööta, korraldatakse ökoehituse alasi koolitusi ja seminare sellest, kuidas kasutada lupja ja sellest valmistatud tooteid renoveerimisel ja remontimisel. Samuti on teemapark avatud õppe- ja teadusasutuste tudengitele ja õppejõududele teadustöötegemiseks.

Soeginina pank asub Lümanda vallas, Austla külast 2 km loodesse, mere ääres. Soeginina pangal paljanduvad Rootsiküla lademe Soeginina ja Vesiku kihtide dolomiidid ja dolomiidistunud lubjakivid.

Suure Tõllu kerisekivi on suurim kivi Kihelkonna valla territooriumil - kõrgus 4,5 m; pikkus 6,6 m; laius 4,5 m; maht 62 m³
Tõll olnud suur puhtusearmastaja ja tahtnud pärast oma raskeid rassimisi ja pikki rännakuid kõvasti vihelda. Selleks aga tuli saun ehitada. Sauna raius üles muidugi peremees ise, kuid selline väike asi nagu kerisekivide kohalekandmine jäi naise hooleks.

Suuriku pank asub Kihelkonna vallas, Tagamõisa poolsaare kirdenurgal, Undva külast kirdes. Suuriku pank on Panga (Mustjala) panga järel suuruselt kõrgeim rannajärsak läänesaartel. Järsaku pikkus 1,6 km, kõrgus 20 m. Aluspõhjalise osa kõrgus peaaegu 8 m. Paljanduvad Jaani lademe Mustjala ja Ninase kihistike kivimid.

alt Sõrve poolsaar on 32 km pikk. Suurim laius on 10 km. Poolsaare lõunatipus Sõrve säärel asub tuletorn, mis on ehitatud 1958-1960. aastatel. Sõrve säärele ehitati esimene tuletorn 17. saj. keskel. Teise maailmasõja ajal toimusid Sõrves mitmed lahingud Saksa ja NSVLi vägede vahel. Poolsaarel asub Sääre Ajalootuba.

Stebeli rannakaitsepatarei Teise maailmasõja ajal toimusid Sõrves mitmed lahingud Saksa ja NSVLi vägede vahel.
NSVL-i vägede Saaremaa võimsaima ja moodsaima rannakaitsepatarei ehk Stebeli patarei juurde pöörab tee Sääre-Kaugatuma maantee 3. kilomeetrilt.

Tagamõisa puisniit Puisniidud on Saaremaa taimkatte lahutamatuks ja kõige iseloomulikumaks osaks. Nad on levinud saare kõikides osades, suuremate ja väljakujunenud kogumikena esinevad aga saare lääneosas (Kõrusel, Neemel, Tagamõisas, Järumetsas, Pilgusel jm.)

Tuiu ehk Nõmme kurisud asuvad Mustjala vallas, Tuiu külas, Nõmme talust 100-350 m põhja-loodesuunas metsas. Viie hektari suurusel alal, metsastunud puisniidul on kagu-loode suunas ridamisi neli kurisut, kuhu voolab suurvee ajal vesi Järise järve ümbritsevatest soodest. Ojad suubuvad kurisudesse ida-kagu poolt. Kurisud asuvad Litoriina rannamoodustiste taga.

Tuiu rauasaatme mäed on suurim muinas- ja keskaegne rauatootmiskeskus Eestis.
Ümbruskonna luidetel paiknevad rauashlakihunnikud äratasid juba 19. saj keskel mitme baltisaksa uurija tähelepanu, arvati, et need olid jäljed kunagiste Rootsi mäemeeste tööst.

Tumala kultuskivi Kivide austamise kombe levikut meie aladele seostatakse nagu kivikirstkalmete ilmumistki germaani surnutekultuse levikuga I aastatuhandel e.m.a. Nagu viimane, jõudis ka kivikultus meile Skandinaavia vahendusel.

Tupenurme pank moodustab omaaegse antsülusjärve rannaastanguosana ulatusliku sisemaise pangajärsaku Muhu saarel. Loode-kagu suunalise panga pikkus ulatub kahe kilomeetrini. Panga kõrgus, arvestamata lauget jalamiosa vastu Muhu sood ning rusukallet, on keskmiselt 2 meetrit. Järsakul paljandub jaagarahu lademe hall lubivetikatest ning sammalloomadest koosnev urbne biohermne dolomiit.

Tõlluste mõis 1528. a läänistas Saare-Lääne piiskop G. v. Tiesenhausen Püha kihelkonda jäävad 30 adramaad mõisa asutamiseks. 16. sajandi II poolel liideti sellele ka naabrusse jäävad Tölsenite valdused, kuhu ehitati välja mõisasüda. Tõenäoliselt sai Tölsenite järgi paik ka oma hilisema nime Tõlluste. Rahvasuus on nime kujunemist seostatud aga ka Saaremaa muistse hiiu Suure TõIlu nimega. Läheduses asuvat koguni vägilase haud.

tõnija tarandkalmed Tuulingumäe tarandkalme Tõnijal 1995.-1997. aastal toimusid arheoloogilised kaevamised ühel Tõnija ümbruse silmapaistvaimal muistisel - Tuulingumäe-nimelisel künkal (Mägi - Lõugas 1996, 1997; Mägi 1998).
Väliskuju järgi otsustades oli tegemist tarandkalmega, mis leidis kaevamistööde käigus ka tõestust. Künka nimi näis viitavat sellel paiknenud tuuleveskile, mida aga kohalik rahvas enam ei mäletanud. Nimi elab siiski kauem kui rahva mälu ning nii avastasimegi tarandkalme väljapuhastamisel, et osa sellest oli rikutud ilmselt mõnesaja aasta eest künkal paiknenud tuuleveski jala läbi.

Undva pank e. Tõrvasoo pank asub Kihelkonna vallas, Tagamõisa poolsaare põhjatipus. Panga pikkus ca 350 m, kõrgus 2,5 m. Paljanduvad Jaani lademe Ninase ja Mustjala kihistiku kivimid.

Vahase saare hiidrahnud Vahase on väike saar Abruka lähedal. Saare idarannal asuvad kaks hiiglasuurt kivirahnu, mis on hõlpsasti leitavad ja eemalt nähtavad. Rahnud on looduskaitse all alates 1937 aastast. Muistendi järgi on rahnud mälestus Suurest Tõllust või taevast visatud kivist, mis kaheks tükiks purunenud. Rahvasuu ei välista ka äikeselöögi võimalust.

altValjala kirik asub Kuressaare-Kuivastu 25 km-l, Valjalas. Kirik on Saaremaa vanim ehitis ja pärineb 13. saj. I poolest. Kirik on ehitatud romaani ja gooti stiilis. Seal asuvad massiivne dolomiidist ristimiskivi, mis algselt kuulus tõenäoliselt Haapsalu linnusekirikule, ja Pöide kiriku ristimiskivi 14. saj. I poolest. Kooriruumi põhjaseinal on keskaegsed seinamaalingud 13. sajandist. Altar ja altarimaalid on pärit 19. sajandist, aknavitraazid on loodud 1970-1980 aastatel.

Valjala maalinn. Valjala alevikust umbes 700 m kagu pool madalal looduslikul kõrgendikul paikneb Liivimaa kroonikas nimetatud castrum Waldja, Saaremaa keskne linnus. Ümarovaalse maalinna läbimõõt valli välisjalamilt on kirde-edela suunas 120 m, kagu-loode suunas 110 m; välisnõlva kõrgus 5-8 m. Valli harja ja sisenõlva katab lahtine paeklibu, mis on tekkinud muldvallile laotud paekivivallist. Linnuse õue (pindala ligi 3600 m²) loode äärel on kiviraketega kaevu ase.

Vesitükimaa laidude maastikukaitseala asub Saare maakonnas, Salme vallas. Kaitseala suurus on 112 ha, millest 15 ha on maa-ala ja 97 ha mereala. Vesitükimaa laiud ja Sõrve sääre lõunatipp võeti kaitse alla 23. veebruaril 1971. a., kui geoloogiliselt, botaaniliselt ja ornitoloogiliselt väärtuslik ala. Praegu on laidudest eristatavad Siialaid, Lombimaa, Vesitükimaa ja Pitkasääremaa. Kogu kaitseala maa- ja veeala kuulub mittemajandatavasse sihtkaitsevööndisse. Tegemist on riigimaa ja -vetega.

Viidumäe looduskaitseala asub Saaremaa kõige kõrgemal ja vanimal alal. Looduskaitseala on 7,5 km pikk ja 700-800 m lai. Seal kasvab ligi 600 liiki kõrgemaid taimi, nende hulgas mitmeid haruldusi.
Viidumäe kõrgeim koht on Suurmägi, mis ulatub umbes 51 m üle mere pinna. Mäele on ehitatud vaatetorn, kust avaneb suurepärane vaade ümbrusele. Looduskaitseala keskuses Audakus on muuseum, kus saab tutvuda Viidumäe harulduste ja Eestis kaitstavate taimeliikidega. Haruldaste taimede kaitsmiseks on looduskaitseala territooriumil keelatud väljaspool teid loata liikuda.

Viieristi rannaastang asub 16 km Salmest lõuna poole, Salme-Mäebe maanteest ida pool. Sõrve keskkõrgustiku idaserv on osa Pandivere ja Palivere staadiumi servamoodustiste üle Lääne-Saaremaa Keskkõrgustiku kulgevast vööndist. Tuumik moreenist ja liustikusulamisvee setetest, mis on abradeeritud ja ümbersetitatud Antsülusjärve ja Litoriinamere poolt. Astangu perve kõrgus 20-25 m (üle mere pinna). Astangu suhteline kõrgus on kuni 18 m, jalami kõrgus 6-10 m ü.m.p. Nõlvakalle ulatub kohati 40 kraadini.

 

Vilsandi energiamaja 1870-nendatel ehitatud Vilsandi tuletorni teenijate elamu vahimaja sai 2012. aastal restaureeritud ja energiatõhusaks renoveeritud. Lisaks hoone ajaloole saab tutvuda alternatiivenergiaallikate kasutamise, restaureerimise põhimõtete ja energiatõhususe põhimõtetega. Silmailu pakuvad kunst ja kultuuriväärtused. 

Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul ja hõlmab ligi sada saart neid ümbritseva merealaga. Looduskaitseala keskus asub Vilsandi saarel. Merelindude kaitset hakkas Vilsandil korraldama tuletorniülem Artur Toom 1906. aastal. 1910. aastal moodustati seal merelindude kaitseala. Tänapäeval on eesmärk kaitsta maastikku, taimestikku ja loomastikku looduskaitseala kõigil saartel. Looduskaitseala piirides pesitseb umbes sada linnuliiki. Enne Teist Maailmasõda oli Vilsandil 33 talu ligi 200 elanikuga, tänapäeval on seal elanikke umbes 30. Praeguseks on korrastatud mitu põlist pukktuulikut ja Tolli talu hooned. Tolli elumajas on suvitanud mitmed eesti kirjanikud. Vilsandi ja Vaika saared koosnevad ligi 400 milj. aasta vanustest dolomiidipankadest. Saared on Eestis haruldaste kaljusaarte tüüpi. Pindmised karstinähtused - karrid - Vilsandi läänerannikul ja Vaika saartel on ainulaadsed. Vilsandi saarel paljandub dolomiit ka põhjarannikul Vesiloo saare vastas ja majaka läheduses, sadamaks kasutatava lahesopi rannas. Majakas on ehitatud 1809. aastal.

Vilsandi tuletorn asub Vilsandi saare läänekaldal, kõrgus 37 meetrit; valge kooniline kivitorn rõdu ja punase laternaruumiga, punasel vundamendil.
Vilsandi tuletorn püstitati saarele 1809. aastal.

Võhma kiviaja asulakoht ja muinaslinnus 1986. a. suvel avastati kiviaja asula kultuurikiht Mustjalas, Võhma külas. Tegemist on kunagise rannaasulaga madala merelahe kaldal. Proovisurfiga satuti põlenud koldekividega tumedale nõgisele tuleasemele, mis 25-30 cm sügavusel helekollasel rannaliival selgelt silma torkas.

Võlla rahnasub Muhu vallas, Muhu saare idaosas, Kuivastust 4 km, teeäärses võsas teepeenrast 5 m kaugusel, Võlla külla viivast teeristist 200 m läänes. See on tasase laega madal rahn, põhiplaanilt piklik- munajas. Kivi lõunaküljel on kaldpindne astang, mis on jäänud suurema kivimitüki väljalõhkumisest (tükk on ära viidud). Ümbruses esineb palju väikesi rändkive.

Üügu pank on suurim ja kaunim Muhu pankadest - asetseb 2 km Nõmmkülast kagus. Pank jääb tänapäevasest rannajoonest mõningal määral kaugemale ning rusukaldega kaetud pangajalam paikneb merepinnast umbes 5-6 meetrit kõrgemal.

 

 
 

Sündmused / Events

<<  Декабрь 2017  >>
 По  Вт  Ср  Че  Пя  Су  Во 
    
Saaremaa huvitavaim vaatamisväärsus on:
 
Bänner

Ilm Saaremaal