Maasilinna kindlusest on säilinud rohkem kui arvati

Saaremaal asuva Maasilinna kindluse restaureerimise käigus on välja kaevatud suures osas säilinud esimene korrus ning värav, osaliselt on alles ka linnuse teine ja kolmas korrus.

Muinsuskaitseinspektsiooni peadirektori Anneli Randla sõnul alustati Orissaare lähedal asuva Maasilinna kindluse restaureerimist valla raha eest eelmise aasta lõpus.
"Esialgu oli plaanis säilinud ruumid pinnasest tühjaks kaevata, üks avariiline võlvikoht parandada ning kindlus osaliselt katusega katta," rääkis Randla.

Restaureerimise ajal kaevati välja uhke värav ning kogu esimene korrus.
"Katusepostide jaoks avati müüristikku ning selgus, et säilinud on osaliselt ka teine ja kolmas korrus," selgitas Randla.
Randla lisas, et avastus teeb linnusele katuse pealepaneku küll komplitseeritumaks, kuid see on nüüd hoopis teist nägu. Muidu oli näha vaid küngas ning mõni müürijupp, nüüd aga on märgata, et seal oli ikka ehitis, rääkis ta.

Randla sõnul on Maasilinna kindlus muinsuskaitseinspektsiooni jaoks üks prioriteetsemaid restaureerimisobjekte Saaremaal.

Maasi ordulinnuse rajas 1345. aastal ordumeister Burchard von Dreileben asendamaks Jüriöö ülestõusus saarlaste hävitatud Pöide ordulinnust. Hiljem laiendas linnust Dreilebeni järglane Goswin von Herike. Maasilinna kindlus lasti 1576. aastal õhku.

Peale Maasilinna kindluse restaureerimist jätkatakse suvel Saaremaal möödunud aastal alanud restaureerimistöid ka Kaarma ja Kihelkonna kirikute juures. Kaarma kirikus tehakse Randla sõnul siseviimistlust ning käärkambri sise- ja välistöid, Kihelkonna pühakoda saab ilma soojenedes uue katuse. Samuti võetakse seal maha kiriku sees olev puitpaneelistik, mille taga on kinni müür, mis ei saa hingata ja on seetõttu juba kahjustatud, rääkis ta.

Päris uue objektina alustab muinsuskaitse suvel restaureerimist Saaremaal Kudjape kalmistul, kus asuvad kolm väikest kabelit. Ühel neist parandatakse katust, kahe puhul töötatakse välja restaureerimise kontseptsioon ja tehakse osaliselt konserveerimistöid, rääkis Randla.

Objektide restaureerimiseks kuluvaid rahasummasid ei oska Randla veel täpselt nimetada.

MM/BNS
Meie Maa
19.03.2002