Vaatamisväärsused PDF Prindi



Kuressaare sai linna õigused 1563. aastal Taani kuninga vennalt, hertsog Magnuselt
. Vanim linnatuumik asus praegusest keskusest linnuse suunas, nüüdseks asukohas on kesklinn 17. sajandi esimesest poolest. Haruldane vaatamisväärsus on Kuressaare vanalinn, mida on pidevalt restaureeritud. Vanalinna tänavastik ja kolmnurksed väljakud kujunesid välja 17. sajandi lõpus.

Kuressaare Piiskopilinnus (Lossihoov 1). Kuressaare tähtsaim vaatamisväärsus on Kuressaare piiskopilinnus.
Piiskopilinnus on ilmselt kõige paremini säilinud keskaegne linnus kogu Baltikumis. Rajatud 13. sajandi II poolel.

Konvendihoone moodustab põhiplaanis nelinurga, pikkusega umbes 43 meetrit. Põhjaküljel on 2 torni, vahitorn Pikk Hermann ja kaitsetorn Sturvolt. Põhjaküljel on ka sissekäik linnusesse.

Tahutud dolomiitplokkidest ehitise keskel on ruudukujuline hoov, mida ümbritseb teisel ja kolmandal korrusel kinnine ristikäik.
Linnuses on Saaremaa Muuseumi ekspositsioon, mis tutvustab Saaremaa ja Kuressaare ajalugu ning siinset loodust.

Arhiiviraamatukogu ülesandeks on koguda, säilitada ja kättesaadavaks teha võimalikult täielik kogu Saaremaa-ainelisi raamatuid, ajakirjandusväljaandeid ja käsikirju. Põhiliselt kogutakse Saaremaal varem tegutsenud ja praegu tegutsevate trükikodade ja kirjastuste toodangut, Saare maakonna ja saarlaste kohta ilmunud tervikteoseid ja nende kohta andmeid sisaldavaid trükiseid ning Saaremaalt pärit või siin elavate autorite loomingut.
Raamatukogu materjale saab kasutada kohapeal lugemissaalis.


KuurhooneKuurhoone (Lossipargi 1). Lossipargis asuv kuurhoone on rajatud 1889.a. linnaarhitekt C. Lorenzeni projekti järgi. Ristkülikukujulise põhiplaaniga ehitis jaguneb funksionaalselt kolmeks osaks: keskel restoran-kohvik, paremas tiivas kontserdisaal ja torn koos vaateplatvormiga, vasakul abiruumid.

Kuurhoone arhitektuuris on rõhutatud puitkonstruktsioone, sambaid ja diagonaaltugesid.

Kuurhoone taastati 1988. a. arhitektide M. Tääkeri ja A. Buldase projekti alusel.
Kõlakoja kõrval asub kunagist kalmistu asukohta tähistav mälestussammas. Ehitatud on see vanadest hauaplaatidest ja lubjakivist.

Linnapark on rajatud 1861. aastatel, linnuse ümber. Pindala üle 17 ha, rajamist alustati 1861.aastal.
1920-ndatel aastatel tegeleti põhiliselt I maailmasõja kahjustuste likvideerimisega, korrastati park, ehitati uus kõlakoda, remonditi Kuurhoone.
1930. a. istutati linnaparki uusi haruldasi puuliike, mis telliti Tartu Ülikoolist.
Pärast II maailmasõda kaotas Kuressaare tähtsuse kuurordina. Linnapargis asuvad hooned ei leidnud kasutust ning amortiseerusid.
Alates aastast 1980, kui tähelepanu pöördus taas linna ajaloolistele piirkondadele, ärkas linna puhkeala uuele elule. Rekonstrueeriti park (arhitektid T. Made ja A. Kama), 1988.a. avati taastatud kuurhoone ja kõlakoda.
Jätkub pargi merepoolse osa korrastamine. Ees seisavad kindlusmüüride ja vallikraavide taastamistööd. Vaated ennistatud kindlusele lisavad pargile väärtust.

Põlluvahi majaPõlluvahi maja Kitsa ja Kitzbergi tänava nurgal seisab omapärane "tornelamu". 18. sajandi lõpus ehitatud väike kahekorruseline viilkatusega kivimaja oli ette nähtud põlluvahile.
Nimelt algasid praeguse Kitsa tänava joonelt Suuremõisa põllud. Ilmselt oli valvuri ülesandeks jälgida, et linna loomad ei pääseks põldudele; seda oli kõrgemalt parem teha.

Nikolai kirik (Lossi 8). Apostliku õigeusu Nikolai kirik on silmapaistev varaklassitsistlik ehitis, mis on Saaremaa vanim seda tüüpi hoone. Valmis aastatel 1786-90.
Ladina risti kujulise põhiplaaniga hoonel on traditsiooniline õigeusu kiriku ülesehitus.
Samalaadne kirik rajati 1789. a. Võrru. Kirikut ümbritsev põlispuudega krunt on piiratud paekiviaiaga, milles domineerib dolomiidist kujundatud väravaehtis. Seda kaunistab kolmeosaline värav, mida liigendavad neli dooria kapiteelidega pilastrit, mida paarikaupa seovad triglüüfide friskiga talad. Nikolai kiriku väravaehitis on kirikuga üheaegne. See on suurepärane näide dolomiidi kui õilsa materiali oskuslikust kasutamisest. Metallvärav on sepistatud 1930-ndatel aastatel.

Vabadussõjas langenud saarlaste monument asub Saare Maavalitsuse hoone vastas. Amandus Adamsoni pronksskulptuur avati 29. juuli 1928. a. Eesti Vabadussõjas langenud saarlaste mälestuseks (1918 -1920).
Mälestussambal on kujutatud graniitrahnule toetuv haavatud Eesti sõduri pronksfiguur; tagaküljel on pronkstahvlid 160 hukkunu nimega.
Monument lammutati stalinistlike sõjaväelaste poolt 18. juunil 1941. a. 1942. a.sügisel leiti kuju üles ja asetati vanale kohale. Taas hävitati skulptuur 1945. a. kevadel. Viimati taastati monument 1990. a. 23. juunil, eestlaste võidupühal. Skulptor - Mats Varik.

saare maavalitsuse hooneRüütelkonna hoone (Lossi 1) Praeguse Saare Maavalitsuse hoone rajati von Dellingshauseni poolt 18.saj. lõpus. 19.saj. algaastail omandas maja Saaremaa rüütelkond. 1912.a. aadliklubi "Ressource".
1920.a. ostis hoone Saaremaa Maavalitsus. Sümmeetrilise põhiplaaniga ehitis on kõrge soklikorrusega.
Peafassaadi rõhutab katuse poolkaarfrontoon ja sissekäigu dolomiitkaaristu, millel asub metallbalustraadiga rõdu. Otsarisaliite kaunistavad kolmnurksed frontoonid.
Aegade jooksul toimunud ümberehitused likvideeriti ja hoone fassaad restaureeriti 1976.a. (arhitekt A. Kukkur) oma esialgsel kujul F.S.Sterni 1859.a. gravüüri järgi.

Kuressaare raekoda (Tallinna 2). Range, lihtsa ja suursuguse vormiga raekoda, mis rajati aastatel 1654-1670 esindab nn. põhjamaade barokki.
Raekoja hoone ehitamise initsiaator oli Rootsi suurnik, krahv Magnus Gabriel De la Gardie. Ehitusmeister Franz Stiemer ja kiviraidur J. Hansson.
Konkreetsed andmed arhiiviteadete ja fotode näol on säilinud tornist, mis oli olemas 1847.a.-1931.aastani. Raekoda sai 1710.a. tulekahjus tugevasti kannatada.
Pärast mitmekordseid ümberehitusi taastati hoone esialgne ilme 1961-1973.a. toimunud restaureerimistööde käigus, mil raekoda sai tagasi linna esindushoone funktsioonid.

Vaekoda (Tallinna 3) asub keskväljakul, Raekoja vastas.
Valminud 1663.aastal. Kuressaare linna vaekoda on selle hoonetüübi ainus säilinud esindaja Eestis.
Väikesemahulise, 2-korruselise, paekivist hoone võlu peitub ranges sümmeetrias ja astmestikviilus, mis kaunistab fassaati. Hoonet pikendati ühekorruselise juurdeehitisega 18.saj. arvatavasti tallide jaoks.
Aegade jooksul on hoone muutnud oma funktsiooni. Peale kaalukoja asus hoones 18.-19. sajandi vahetusel linna vahtkond, 19.-20. sajandil Kuressaare postijaam. Aastatel 1980-1982 toimunud restaureerimistöödel taastati väliuurimiste käigus selgunud algne fassaadikujundus ja 18.saj. pärinev ruumijaotus.
Arhitekt L. Hansar, ajaloolane A.-M.Hallik.

Veski (Pärna 19). Hollandi tüüpi 8-nurkse põhiplaaniga kivituulik ehitati 1899.aastal, seega on veski vanus juba üle 100 aasta. Tuulik restaureeriti 1974.a. kohvik-baariks, mille sisekujunduses rõhutati rahvuslikkust, kasutades naturaalseid materjale.
Saaremaa sümbolina omab veski tähelepanuväärset kohta linnapildis.
Arhitekt F.Tomps, sisearhitekt A. Maasik.

Kuressaare Laurentiuse kirik (Tallinna 13) rajati praegusele asukohale 17. sajandil.
Korduvad põlengud hävitasid algse ehitise. Praegune klassitsistlikus stiilis ehitatud ühelööviline kirik pärineb 1836. aastast. Omapära lisavad dolomiidist ehisdetailid ja torni ampiirstiilis nõelkiiver. Põlispuudega õu ümber hoone on kivisele kesklinnale meeldivaks vahelduseks.

Campenhauseni maja (Komandandi 9). 18. sajandi lõpul rajatud klassitsistlik hoone on ehitatud tahutud dolomiitplokkidest soklile. Maja on traditsioone loov ehitis linnas - iseloomulikult kõrge punane kivikatus, dolomiidist uste ja akende raidraamistused, stiilne tahveluks ja omapärane nurgarõdu teevad majast ühe Kuressaare silmapaistvama hoone.
Hoone rekonstrueeriti 1979. a. Praegu asub seal lastemuusikakool. Muusikakooli õuel avati 30. jaanuaril 1983 väljapaistva helilooja, orelikunstniku Peeter Süda pronksbüst (skulptor A. Kuulbusch, arhitekt I. Volkov.)

Kohtumaja fassaad (Tallinna 19). Range ja sümmeetrilise välisilmega varaklassitsistlik hoone, endine politseijaoskond ja vangla projekteeriti 1786. aastal arhitekt von Richteri poolt, ehitati aastatel 1789-90.
Fassaadirütmi loovad 14 korintose kapiteelidega pilastrit, mis vahelduvad akendega. Portaali kohal asub girlandidega stukkdekoor, hoone aknad on dolomiitraamistuses. Kohtuhoone ehitati aegade jooksul tugevasti ümber.
Peale II Maailmasõda säilisid vaid ehitise seinad, maja taastati nõukogude sõjaväe tarbeks.
Praegu asub hoones Lääne Piirivalvepiirkond. 1998. a. restaureeriti maja fassaad, värviga kaetud dolomiitdetailid puhastati.

Kuressaare Linnateater (Tallinna 20) Vaatamata korduvatele ümberehitustele on hoone (nn. "Meedla koda") säilitanud klassitsistliku üldilme.
Hoonel on suur kultuuriajalooline väärtus. 1911. a. omandas maja Kuressaare Eesti Selts. Siin asusid seltsi raamatukogu ja lugemislaud. 1923. a. näidati kino ning tegutses näitegrupp, (alates 1935. a. Kuressaare teater).
1917. a. paiknes hoones Saaremaa Maakonnavalitsus. Nõukogude perioodil oli siin linna kultuurimaja, seejärel ohvitseride klubi.
1990-ndatel aastatel toimunud rekonstrueerimistööde (arhidekt M. Kinks) järel võeti hoone taas kasutusele teatrina. 1998. a. rajati majale lavatorn (arhidekt R.Vaiksoo)

Aavikute majamuuseum (Vallimaa 7). J. Aaviku 100. sünniaastapäeva puhul paigaldati majale graniittahvel tekstiga: "Selles majas elas 1898-1902 ja 1919-1926 väljapaistev keeleteadlane Johannes Aavik (1880- 1973)".
Alates 1960. a. elas Vallimaa tn. majas suure keeleteadlase onupoeg, teenekas muusikateadlane Joosep Aavik (1899-1989).Nüüd on sinna rajatud Aavikute majamuuseum, kus on materjale Aavikute elust ja tegevusest. Avatud K-P 11-18. Sissepääs tasuline.

Suursild Linnusest ja seda ümbritsevast asulast Kihelkonna poole pääsemiseks tuli ületada Põduste jõgi, milleks algul kasutati koolmekohta.
Esimesed andmed jõge ületavast sillast pärinevad 1650. aastast.
Arvatavasti 1820. a. paiku asendati puust rajatis kivisillaga, mida tuntakse Suursillana.kudjape kalmistu peavärav Eestimaa üks suurim, pikim ja vanim kivisild on arhitektuurimälestisena kaitse all; selle restaureerimisega alustati 1990. a.

Kudjape kalmistu asub Kuressaare kirdepiiril Kuivastu maanteelt ringtee juurest 0,5 km ida suunas. 1780. a. rajatud linnakalmistu koos klassitsistlikus stiilis kabelitega on kaitse all arhitektuurimälestisena, siin paiknevad 4 kultuuritegelase hauad ajaloomälestisena. Kabelitest on ilusaimad 1848. a. kalmistu peaväravasse ehitatud väikese kreeka templi kujulised sammastikfassaadiga hooned.

Haamerite maja Haamerite näitusemaja Vallimaa tänaval on kolme tuntud saarlase - insener Eugen Haameri, pastor Harri Haameri ja kunstnik Eerik Haameri sünnikodu krundile ehitatud maja, mis valmis 2004.a. septembris ja selle arhitektiks on Viljar Päss.

Suur Tõll ja Piret Skulptuur, mis asub SPA hotelli Meri ees, valmis aastal 2002. Selle meisterdas valmis tuntud Eesti skulptor Tauno Kangro. Skulptuur sümboliseerib Suurt Tõllu, kes on Saaremaa vägilane, ja tema naist Piretit.

Muistend: Sõrvemaa oli Tõllule armas, sest ta sealt leidis kõige lühema tee Ruhnu, kus ta kapsaaed oli. Ja kui Tõllu naine Piret hakkas katla alla tuld tegema, siis astus Tõll selle meretee poole tunniga edasi ja tagasi läbi ja tõi kapsad Pireti kätte, kui vesi katlas keema hakkas.

 

 
 

Sündmused / Events

<<  December 2017  >>
 Mo  Tu  We  Th  Fr  Sa  Su 
    
Saaremaa huvitavaim vaatamisväärsus on:
 
Bänner

Ilm Saaremaal