Dejevo punker asub Kihelkonna vallas, Karujärve ääres. Tegemist on endise sõjaväebaasiga, mis on nüüdseks korrastatud spordi- ja vaba aja veetmise alaks. Dejevo sõjaväebaas ehitati enne teist maailmasõda, kui Eesti riik sõlmis venelastega baaside lepingud. Siis see ei olnud veel Dejevo-nimeline. Dejevoks nimetati koht Karujärvest ümber 1959. aastal. Nimi tuli Nõukogude Liidu kangelase Dejevi järgi, kes sai kangelaseks postuumselt Narva all 1944. aastal sooritatud kangelastegude eest. Aga surma sai ta Sõrves ja on maetud Vananõmmele. Koos baasiga hakkas tekkima ohvitseride küla, kus oli oma pood, postkontor ja algkool. Kõik mõeldud sõduritele ja nende peredele. Kokku oli Dejevos umbes 500 meest.

 

Dejevos olid raketid, mille pikkuseks tuli 10,8 meetrit ja mis kaalusid seitse tonni. Nende lõhkepea kaalus 217 kilogrammi ning lennukaugus oli 240 kilomeetrit. Väidetavalt oleks nendega saanud Stockholmi kohal lennukeid alla lasta. Nendel rakettidel kulus häire algusest kuni õhku minekuni poolteist minutit, kuid neid ei kasutatud siin kunagi.


Kõik oli väga salajane. Isegi rakette ei tohtinud selle nimega kutsuda. Tuli öelda izdelije, toode. Rakettide liigutamine, transport toimus ainult öösel.


Kokku oli Dejevos kaks divisjoni rakette, kummaski divisjonis 6 stardiseadeldist. Üks rakett oli stardiseadeldise peal, teine kõrval drežiini peal. Kui üks rakett välja lasta, tuli teine automaatselt ja laadis uuesti ära. Seepeale pidi tehniline divisjon tooma sinna kaks uut raketti. Raketi lõhkepea peitis endas 20000 terasest kuuli, mis lõhkemisel laiali lendasid. Selle lennukõrgus oli 300 meetrist 35 kilomeetrini.

Nendega kaitsti Dejevost Nõukogude Liidu õhupiiri, seetõttu oldi seal pidevalt lahingvalmiduses, mis tähendas, et rohkem kui viie minuti kaugusele oma tööülesannetest ei tohtinud liikuda.

Selliste rakettide omamine oli siiski päris kallis lõbu: üks rakett koos kõigi osadega maksnud kokku umbes 220000 rubla.

Kui palju erinevaid rakette Saaremaal kokku oli, ei ole teada, sest neid oli ka komplekteerimata. Küll aga olevat ajavahemikul 1970-1980 Saaremaal olnud ka tuumalõhkepeaga rakette.

 

2008. aastal sõjaväebaas kahjuks lammutati, sest enamik hoonetest olid muutunud varisemisohtlikuks. Kokku lammutati umbes 90 objekti (hoonete varemed, punkrid, blindaažid jpm) kogumahuga 17 000 kantmeetrit. Endist sõjaväeosa ongi nüüdseks jäävad meenutama vaid mõned Karujärve suusaradadega seotud militaarrajatised.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Suvel saab Dejevo telkimisalal matkata ja telkida, talvel suusatada, kelgutada ja muid talvemõnusid nautida. Alal on suur parkla, 3 katusega pink-lauda, kuivkäimla, kattega lõkkekoht, puukuur ja infostend. Koht on ideaalne suuremate ürituste korraldamiseks.

Läheduses asuvad Suure Tõllu kerisekivi; Odalätsi maastikukaitseala, allikate ja vana Kihelkonna maalinnaga; samuti kaitsealune Pidula park ja Nonni mänd.