Võhma kiviaja asulakoht.
1986. a. suvel avastati kiviaja asula kultuurikiht Mustjalas, Võhma külas.
Tegemist on kunagise rannaasulaga madala merelahe kaldal. Proovisurfiga satuti põlenud koldekividega tumedale nõgisele tuleasemele, mis 25 - 30 cm sügavusel helekollasel rannaliival selgelt silma torkas. Leiti kvartsi, tulekivi, porfüriiti.
Arvestades leiukoha kõrgust üle merepinna (ligi 19 m), võib Võhma asula osutuda Kõnnust vanemaks (neoliitikumi varane järk). Täpsemaks dateerimiseks on aga vajalikud ulatuslikumad arheoloogilised kaevamised.

Võhma muinaslinnus.
Võhma küla idapoolses otsas on paik, mida kutsutakse maalinnaks. See kujutab endast raudkividest laotud kontsentrilist kiviringi (suurema läbimõõt loode - kagu suunas 55 m, ristipidi 45 m). Paaris kohas vallid katkevad, jättes nagu väravakohad sisse - ja väljapääsuks. Paik kannab küll maalinna nime, kuid seda on peetud ka kultuskohaks.
1980. aastate keskel viidi siin läbi proovikaevamised (V. Lõugas). Väike kaevend ulatus sisemisest ringmüürist maalinna "õuele". Täpsustati valli ehitust, saadi ka üksikuid leide, millest osa on väga vanad (kivitalb), ulatudes välja pronksiaega.