Valjala külast umbes 700 m kagu pool madalal looduslikul kõrgendikul paikneb Liivimaa kroonikas nimetatud castrum Waldja, Saaremaa keskne linnus.
Ümarovaalse maalinna läbimõõt valli välisjalamilt on kirde - edela suunas 120 m, kagu - loode suunas 110 m; välisnõlva kõrgus 5 - 8 m. Valli harja ja sisenõlva katab lahtine paeklibu, mis on tekkinud muldvallile laotud paekivivallist. Linnuse õue (pindala ligi 3600 m²) loode äärel on kiviraketega kaevu ase.

Arheoloogilisi kaevamisi tegid Valjalas esmakordselt 1895. a. Moskva arheoloog S. Bogojavlenski ja mõisnik Stackelberg.
Juhuleiuna on siit saadud ilustatud mõõga käepide.

1962. - 1964. a. kaevamistel täpsustati valli konstruktsioone, avastati hoonealuseid ja ahjupõhi. Lahti kaevati 5,34 m sügavune kaev, kust saadi 15 leidu, nende hulgas kasetohust vakk, puust labidas, kirves jm. Leiud kuuluvad 12. - 13. sajandisse.