Praktilisele restaureerimistööle eelnesid põhjalikud ehitusajaloolised uuringud. Vanade linnaplaanide ja fotode alusel leiti andmeid endiste valdajate ja hoones tehtud ümberehitustööde kohta.

Lõpliku tunnistuse arhiivandmete paikapidavusest andsid uurimistööd. Nende tööde käigus eemaldati hoone seintel olevad krohvikihid, mille alt avastati kinnimüüritud avasid ja mitmeid kordi ümber ehitatud müüriosades vanu raidkivist detaile.

Kuressaare vaekoja ehitamise idee pärineb Rootsi suurnik Magnus Gabriel de la Gardielt, kes valitses Saaremaal aastatel 1648-1654. Ehituse valmimise aeg - aasta 1663 - on raiutud barokstiilis hoone voluutidega kaunistatud astmestikviilu harjakivisse. Viilutipul asuv sepistatud tuulelipp on aastaarvuga 1664.

Vaekoda kasutati kaupade kaalumiseks - seal asusid linna tembeldatud (kõige täpsemad) kaalud, maksustamiseks, kehtivate kaalude ja mõõtude kontrollimiseks ning kauba hoidmiseks. Kuna konkreetsed andmed aja kohta, mil vaekoda ehitati, ei ole leitud, siis saab selle perioodi kohta teha vaid oletusi. Kahe korruse kõrgune vaekoda on rajatud samas kohas varem asunud ühekorruselise ehitise alusmüüridele. Selle oletuse üheks tõenduseks on see, et hoone välisseinad on esimese kõrguse ulatuses paksemad

Põhjasõja ajal-1710.a. põles kogu linn maha. Säilisid vaid üksikud kiviehitised, nende hulgas ka vaekoda.
Pärast sõda läks vaekoda kroonu valdusesse ja ehitis kohandati linna vahtkonna hooneks. Hoonesse ehitati ruumide kütmiseks ja toidu valmistamiseks mantelkorsten. Maja õuepoolsele küljele ehitati trepp, mis viis teisele korrusele. Hoone hoovipoolse osaga liideti madal juurdeehitus, millel puudub märkimisväärne arhitektuuriline väärtus. Ehitus funktsioneeris vahtkonna hoonena kuni 1830.aastani.

Kuni 19.saj. lõpuni paiknes vaekojas linna postimaja e. hobupostijaam (1913). 1906. a. asus vaekoja 2 korrusel Saaremaa esimene eratelefonivõrgu keskjaam, tookordse hobusepostijaama peal. Selleaegsetest ümberehitustöödest viilufassaadil annavad tunnistust F.S.Sterni tehtud gravüürid, millel on kujutatud Kuressaare turuplats 1830-1860.a.

20.saj. I poolel asusid vaekojas mitmesugused kauplused - segakauplus, veini- ja liköörikauplus. Ka sel perioodil ehitati hoone väljaspoolne fassaad veel kord ringi. Aknad, mis asusid kaarvärava kohal, laoti kinni. Kaarvärav ehitati väiksemaks ja kahel pool kandilist ukseava lõhuti aknad.

Hoone taastamine vaekojaks ei olnud mõeldav, sest andmed sellest perioodist on puudulikud. Säilinud on vaid algse hoone põhikehand ja osaliselt viilufasaadi kujundus.
Mingi aeg tegutses vaekojas komisjonikauplus ja ka pood, sobivat funktsiooni sellele hoonele ei olnud. Praegu asub vaekojas kohvik - pub " Vaekoja". Kas see on aga õige lahendus nii tähtsale hoonele, selles linnas, seda näitab aeg!