Lossitornist nagu kiviviske ulatuses, Tori sillalt kümne minuti tee kaugusel asub lopsakas ja kaunis mets - Loode tammik. Loode tammik on meil vähestest säilinud loodusliku tekkega pargiilmelistest puistutest.

Tammede kasvutingimused Eesti mandri lõunaosas on erinevad saarte omadest. Noored tammed arenevad saartel elujõuliselt, kuid nn. "täiskasvanu ikka" jõudes on nad sageli madalatüvelised ja okslikud: tamme kasv halveneb, kui ta juur läbi õhukese pinnakatte paeni jõuab. Nii on kujunenud ka Loode tammik.

Kuna tamm pakub vähe varju, siis tihedat metsa ei moodustu. Osaliselt varjavad valgust põõsad ja teised puuliigid. Kõik see on soodne alustaimestikule. Puudest seltsivad tammega arukask, sookask, haab, saar ja pihlakas.

Seal, kus kevadel niiskus kauem püsib, kasvavad lohkjates paikades peamiselt tarnad (kahkjas tarn, hirstarn, vilttarn jt.) ja kõrrelised. Kuivemaid paiku armastavad liigid on asunud aga puutüvedele ja põõsaste ümber kerkinud künkaile. Juba varakevadel on neile laotunud võsaülaste valged ja sinilillede sinised õievaibad.

Hiljem tulevad pruunitupelised ojamõõlad ja angervaksade valged ebasarikad. Tulevad soo - koertubakad, ussilakad, aashärgheinad, päris härgheinad ja metstulikad, metskannikene kõrvuti imekannikesega.

Tihedas põõsastikus kasvavad salunurmikud, kõrged mets - kukeleivad, lopsakad kuutõverohud ja õrnvioletsete kroonlehtedega hammasjuured. Rohkelt esineb kauniõielisi käpalisi.

Loode tammik on olnud läbi aegade linnarahva meeliskohti puhkamiseks ja jalutamiseks, kuna selle juurde kuulub Saaremaale nii omane rand.