Hoonestuse ja haljastuse rajamine kindluse piirkonda hoogustus 19. saj II poolel, mil Kuressaare tõusis seoses ravimuda avastamisega Eesti Kuurortlinnade hulka.

Kuressaare pargi asutamise au kuulub linnapea H. von der Borgile. Planeerimine usaldati Riia aednikule H. Göggingerile.
Pargi rajamiseks ja haldamiseks moodustati 1861. a. pargikomitee. Mitmekülgset abi asutasid linnakodanikud, annetades raha, istikuid ning andes rajamistöödeks hobuseid ja veokeid.

Vabakujuliselt kavandatud park hõlma peaaegu linnapargi põhiosa, olles piiratud puittaraga. Pargi pinnase ettevalmistamisel sattuti vanale kalmistule. Selle kohale püstitati monument, kasutades kohapealt leitud hauaplaate.

1880. a. hakati mõtlema pargi laiendamisele. Kuna mudaravilate patsiendid külastasid regulaarselt suplusmajakesi, mis asusid linnuse taga meres, pikendati haljasala Pargi tänava lõpust.

Vennad Flissid ehitasid randa joogipaviljoni - Trinkhalle, korrastades ühtlasi selle ümbruse ja rajades paviljonini puiestee.
1887. a. kevadel alustati kuurortikomitee liikme R. Flissi eestvedamisel ringpuiestee rajamist piki glassiid ümber kindluse.

Seoses suvituselu elavnemisega tekkis vajadus suurema seltskondlikku koosviibimiskoha järele.
Kuna linnal puudus teatrimaja, sooviti ehitada hoone, kus oleks ruumi ka teatrile.

1889. a. avatud Kuurhoones asusid saal teatri, muusika ja tantsu jaoks ning puhvet, restoran, lugemistuba, kaardimängutuba, daamide tuba, ametikorter ja vaatetorn.

1861. a. rajatud muusikapaviljonis, mis asus Kuurhoone kõrval, ehitati osaliselt ümber kohvikuks "Tivoli".

1884. a. mainitakse kõlakoja rajamist. Seega oli parki tekkinud intiimne väljakuruum, mida ääristasid kuurhoone, kohvik, kõlakoda ja park. Siia kujunes kuurordielu keskus, kus toimusid vabaõhuetendused, ilutulestik, mängis orkester, jne.

1920. a. tegeldi põhiliselt I Maailmasõja kahjustuste likvideerimisega - korrastati park, ehitati uus kõlakoda, remonditi Kuurhoone.

1930. a. istutati linnaparki uusi haruldasi puuliike, mis telliti Tartu Ülikoolist. Linnapargi taimestik on rikas, siin leidub ligi 80 puu - ja põõsaliiki.

Pärast II Maailmasõda kaotas Kuressaare tähtsuse kuurordina. Linnapargis asuvad hooned ei leidnud kasutust ning amortiseerusid.

Alates 1980. a, mil tähelepanu pöördus taas linna ajaloolistele piirkondadele, ärkas linna puhkeala uuele elule. Rekonstrueeriti park (arhitektid T. Made ja A. Kama), 1988. a. avati taastatud Kuurhoone ja kõlakoda.

Jätkub pargi merepoolse osa korrastamine. Ees seisavad kindlusmüüride ja vallikraavide taastamistööd. Vaated ennistatud kindlusele lisavad pargile väärtust.