Küdema ja Lepakõrve kurisud on suuremateks ja huvitavamateks karstinähtuste esinemiskohtadeks Saaremaal.

Ohtja järvest lähtuva oja neeldumiskohtKüdema kurisu asub Küdema külast lõuna pool, vanade litoriina mere aegsete rannamoodustiste taga. Ta kujutab endast kuni 35 m pikkust ja kuni 5 m sügavust munajat karstilehtrit, kus neeldub maa alla Ohtja järvest lähtuv oja.
Kurisu on lõikunud suuremalt osalt liivaseljandiku sisse. Tema sügavusest langeb vaid väike osa aluspõhja arvele, mis paljandub kurisu eesnõlva all kuni 40 cm ulatuses.
Kurisu vaatlemisel võib näha, kuidas vesi neeldub paekihtide vahelistesse karstiõõnsustesse, kuhu kantakse koos veega ka kurisu nõlvadelt allavarisev liiv.

Väiksemaid lehterjaid vee neeldumiskohti esineb Küdemaa ojal ka enne suurt kurisut.

Ohtja järvest lähtuv ojaLepakõrve kurisu jääb Küdemaa külast 3 - 4 km kirdesse, mööda randvalle Paatsa külla viiva tee äärde.
Kurisu asub siin samuti litoriina mere aegse randvalli taga, mis takistab vete äravoolu mere suunas.
Tänapäeval voolab vesi kurisusse suubuvas ojasängis vaid kevadel.
Kujult on Lepakõrve kurisu järskude metsastunud nõlvadega sälkorg, millesse vee sissevool toimub kahelt poolt.
Kurisu pikkus on umbes 120 m. Suurim sügavus, arvates tagaservast on 7 m, eesserva moodustava randvalli suhtes on aga sügavus palju suurem.
Aluspõhi kurisu nõlvades või põhjas ulatuslikumalt ei paljandu, ilmnedes vaid üksikute väikeste nõlvade jalamil asetsevate vee neeldumiskohtade, pugemete põhjas.
Küdema ja Lepakõrve kurisutes neeldunud veed ilmuvad maapinnale väikeste allikatena teisel pool randvalle, andes alguse väikestele ojadele.