Looduspuhkus PDF Prindi

Lühidalt

Magnet - mereline kliima, reliktiderohkus, kadakad ja karjamaad
Asukoht - Saaremaa
Teave - RMK Mustjala looduskeskus-teabepunkt
- Telefon 457 9737
- E-post mustjala.looduskeskus@rmk.ee
- Aadress Mustjala alev, 93601 Saare maakond
Kaitsealade valitseja - Saaremaa keskkonnateenistus
Tel 453 3254

RMK Saaremaa puhkeala kaart - kaart on vaadatav Adobe Acrobat failina, suurus 1668 kb.

RMK Saaremaa puhkeala loodusradade kirjeldus ja asukoht kaardil - infomaterjal on vaadatav Adobe Acrobat failidena, suurused 181 ja 252 kb.

Trüki infomaterjal siit välja või küsi RMK teabepunktidest.

 

Tule saarele sa...

Saaremaa puhkeala hõlmab Muhu ja Saaremaad ning nende juures asuvaid väikesaari ja laide. Saarte omapärane ja liigirohke loodus pakub suurepäraseid elamusi ning kutsub endaga lähemalt tutvuma.

Mihkel Ranna dendraarium asub Pöide vallas Neemi külas ja on tubli saare sepa Mihkel Ranna (1871-1958) rajatud dendraarium, kuhu ta kogus oma eluajal üle saja puu- ja põõsaliigi. Dendraarium on looduskaitse all. Külastajatele avatud aasta läbi. Giidi teenus ettetellimisel.

Koigi raba matkarada asub Pöide vallas, Koigi külas. Rada asub Saaremaa suurimas rabas, kus on võimalik vaadelda soo erinevad arengujärke. Rahvasuus levinud legend Koigi rabajärve maetud aaretest, mida vahel end näitavad vaimud valvavad. Parklas infostend, kuivkäimla, 2 pinki. Rada on osaliselt metallplaatidest, osalt looduslik. Parklast raja alguseni 800 m.

Putla puhkekoht asub Pihtla vallas Kaali meteoriidikaatrite lähedal, tulevasel  seenekaitsealal. Puhkekohas on seeni tutvustav infostend ja laud ning pingid. Lõkke tegemine on keelatud.

Triigi piknikukoht asub Leisi vallas Triigi poolsaarel ja on kena liivarannaga piknikukoht, kus on ka tähistatud lühike matkarada . Puhkekohas on 3 lõkkeplatsi, lauad ja pingid, puukuur lõkkepuudega, võrkpalliplats, infotahvel ja kuivkäimla. Hea koht ka telkimiseks. Lähedal Karja kirik, Vigala Sassi Hiievälja talu, Angla tuulikud.

Meiuste puhkekoht on kena liivarannaga puhkekoht Leisi vallas. Lauad ja pingid, võrkpalliplats, kuivkäimla.

Tuhkana ranna piknikukoht asub Leisi vallas ja on kena liivarannaga ujumiskoht kohalikele kui ka Saaremaa külalistele. Autode ja busside jaoks parkimisplats. Randa on 500 m, sinna saab minna ainult jalgsi. Rannas võrkpalliplats. Parkimisplatsil 2 kuivkäimlat, lauad ja pingid. Ümberringi rikkalikud seene- ja marjametsad.

Laugu metsavahimaja- Leisi vallas asuv vana 32 m pikkune rehielamu on  üle 150 aasta teeninud eesti metsandust, olenemata riigikorrast.

Ninanuki metsaonn asub Leisi vallas Triigi poolsaarel. Mereäärne metsast ümbritsetud mõnus paik pere või matkasõpradega peatumiseks või tasuta öö veetmiseks. Parkimiskohti 5 autole, onni juurde tuleb minna jalgsi umbes 500 meetrit. Metsaonnis laud-pingid ja tulease, ruumi 4 inimesele. Õues 2 pink-lauda, kuivkäimla, puukuur ja kaetud lõkkekoht. Kaunis liivarand ja jalutamiseks männimets, kus leidub ka seeni ja marju.

Küdema ja Lepakõrve kurisud asuvad Mustjala vallas ja on suurim ning huvitavam karstinähtuse esinemiskoht Saaremaal. See kujutab endast kuni 35 meetri pikkust ja 5 meetri sügavust munajat karstilehtrit, kus neeldub maa alla Ohtja järvest tulev oja. Kurisusse saab laskuda mööda treppi. Kurisu on looduskaitse all. Küdema kurisu juurest on õige minna Kalja matkarajale.

Kalja karstiala matkarada asub Mustjala vallas ja on iseseisvalt läbitav, siniste lintidega  ja huvipunktide kirjeldustega tähistatud 900 meetrine matkarada. Karstiala suurus on 250 x 300 m. Suurimaid lehtreid on 7, sügavama lehtri ümbermõõt 18 m, sügavus 5,5 m.

Konati matkarada  ja piknikukoht asub Konati karjääri ääres, kus saab ujuda ja kala püüda. Olemas pingid ja lauad, 3 lõkkeplatsi, 2 kuivkäimlat, puukuur ja infotahvel matkaraja kohta. Matkarajal on võimalik valida 1 või 3 km pikkune ring. Huvitavad kohad rajal on kivikülv, kõrged sõnajalad, suur metsakuklaste pesa, 120-aastane hoiumets, keeleteadlase Paul Saagpaku sünnikoht ja militaarrajatised. Rada on tähistatud kollaste lintidega ja  iseseisvalt läbitav.

Maapere rauna matkarada asub Mustjala vallas Merisel ja on  väga huvitav soorada, kuhu soovitame minna ainult meie matkajuhi saatel. Rada on 7,7 km pikkune ja kulgeb Linajärve ning Ruusjärve ümber. Siin saab vaadata mägralinna, pruuni sepsika madalsood, putuktoidulisi taimi, looduskaitse all olevat luuderohu kasvukohta, haruldast vahtrametsa, 100 aasta vanust haavikut. Kogu järvedeäärne ala kuulub perspektiivse Koorunõmme looduskaitseala koosseisu. Rajal on ka puhkekoht.

Kalasma matkarada asub Mustjala vallas, iseseisvalt läbitav, tähistatud kollaste lintidega ja huvipunktide kirjeldusega. Rada pikkusega 5,4 km ja tutvustab siinset rannikut ja selle arengut, loometsi, järvede arengut ja taimekooslusi. Kevadel käpaliste õitsemiskoht.

Abula matkarada ja telkimisala asub Mustjala vallas. Raja pikkus on 6,8 km. Tegemist on toreda ja meeleoluka mereäärse matkarajaga. Eriti kena on see kevaditi. Rada algab Kalasma telkimisalalt, on tähistatud piktogrammide ja värvimärkidega puudel.

Veere lõkkekohad asuvad Pidula-Veere mnt 5. kilomeetril. Kenas mererannas on 3 lõkkekohta koos pinkide ja infotahvlitega. Koht on sobiv ka telkimiseks.

Veere vaateplatvorm - Veere sadama juures asuvalt platvormilt on hea vaade merele, eriti õhtuti on meeliköitev vaadelda sadamasse tulevaid laevu. Vaatamisväärsustest on lähedal Harilaid viltuvajunud Kiipsaare majakaga, Tagamõisa huvitav puisniit, Kihelkonna kirik, Mihkli talumuuseum, Viidumäe looduskaitseala ja Loona mõis, kus asub Vilsandi Rahvuspargi keskus.

Viidumäe õpperada algab Viidumäe looduskaitseala keskuses Viidus, mis asub 28 km kaugusel Kuressaarest. Raja pikkus on 1,6 km. Viidumäe looduskaitsealal kasvab üle 660 liigi soontaimi, mille seas 59 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust. Kuulsaim neist on Saaremaa robirohi. Tegemist on vanima Saaremaa osaga, mis moodustab nn. Saaremaa selgroo kõrgema osa. Astangu jalamit piirab allikate vöö, neid on loendatud 70-80. Männimetsades kasvavad kohati alusmetsana jändrikud tammed. Sood võtavad enda alla umbes 10% looduskaitsealast. Olemas parkla, infostend, rajamärgised ja huvipunktid.

 

Kuhu edasi minna

Dejevo punker ja telkimisala asub Karujärve ääres. Punker on korras militaarne maa-alune ehitis, kuhu mahub kuni 60 inimest. Õues suur telkimisala lõkkeplatsi, pinkide-laudadega ja 3 kuivkäimlat. Metsas on 9 km pikkune tähistatud rada jalgrattasõiduks ja matkamiseks, talvel suusatamiseks. Hea koht kokkutulekute korraldamiseks. Lähima ujumiskohani Karujärvel 1,5 km. Joogivesi puudub. Lähedal Karujärv, Kärla kirik, looduskaitse all olevad, kenad ja huvitavate legendidega Suure Tõllu kerisekivi ja Kaare kivi. Mõlema kivi juures puhkekohad, kus lõket teha ei tohi.

Harilaiu puhkekoht asub Kihelkonna vallas, Kuressaarest 50 km kaugusel. See on ideaalne peatuspaik Saaremaa loodepoolseima poolsaare avastamiseks. Harilaiul saab tutvuda kiirete loodusprotsessidega rannikul, kus meri peab alalist võitlust maaga. Harilaiul on ka matkarada, mis viib Kiipsaare majaka juurde.

Kulpri telkimisala asub Kihelkonna vallas Vilsandi saare edelaosas. See on avamerele avaneva vaatega, saare elanike ujumiskohana tuntud kauni liivarannaga telkimisala. Telkimisalal on 2 pinklauda, lõkkease, infostend, kuivkäimla ja puukuur. Läheduses kaitsealuste kivististega klibuvallid ja platood, vaade Vaika saartele ehk Eestimaa esimesena kaitse alla võetud alale nn. Vilsandi linnuriigile, mille kaitsmist alustati eraalgatuslikult juba 1906.aastal. Telkimisala randa saab maabuda meresüstadel. Telkimisala läbib üks Vilsandi matkaradadest. Telkimisala juures olev rand on avalik ja seda kasutavad kohalikud ujumiskohana.

Elda telkimisala asub Lümanda vallas, Atla külas. Telkimisalast mõlemale poole rannikule jäävad Siluri pangad ja meie looduses puudel kõrgeimale ronivad luuderohud. Kaunis vaade Vilsandi rahvuspargi akvatooriumile ja Eestimaa läänepoolseimatele avamere saarekestele. Hea hülge-, linnu- ja liblikavaatluskoht. Olemas on parkla 10-le autole, infostendid, kaetud pinklaud, kaetud lõkkease, puukuur, kuivkäimla. Telkimisala kuulub Vilsandi rahvuspargi alla.

Käkisilma telkimisala asub Lümanda vallas, Kuusknõmme külas. Tegemist on mere ääres paikneva teeäärse mändidest varjatud telkimisalaga. Lähedal asuvad parkla ja 10m kõrgune puust vaatetorn.

Loode Tammiku õpperada- Loode Tammikust leiad vana tammiku, puisniidu ja puiskarjamaana ning rannaniiduna hooldatavad alad, haruldased taime- ja loomaliigid. Rada asub Loode tammiku looduskaitsealal. Jalutades loodusrajal võib näha erinevaid orhidee liike. Algus on Kuressaare- Sõrve maantee 2. km Loode parklas.

Keskranna puhkekoht asub Kuressaare-Sõrve maantee ääres, parkla asub tee ääres vasakut kätt. Lähedal on pikk ja ilus liivarannik, luitemännik ja selle all Eestis harvaesinevate taimeliikidega huvitav taimestik. Mere äärde viib jalgrada, koha peal on kuivkäimla, pink ja 2 riietuskabiini.

Järve puhkekoht asub Salme vallas, Järve külas. Kuressaare poolt tulles jääb parkla maantee vasakusse äärde. Mereni viib pinnasetee. Alal on pikk kuldse liivaga mererand. Luitemänniku all saab vaadelda huvitavaid kaitsealuseid taimeliike. Vaatamisväärsusteks on kaunis mererand ja kaitsealused taimed, läheduses Loode tammik ja Viieristi looduskaitseala. Keelatud on lõkketegemine, telkimine ja sõiduvahenditega liikumine väljaspool teid.

Sopi metsavahikoht asub Sääre maantee 30. kilomeetril. See on esimene teadaolev  metsavahikoht Saaremaal aastast 1795, millal Campenhausen tegi riigimetsa esimest metsakorralduskava ja mainis, et Sopi metsas on metsavahiks Kiviste Andres. Praegu on seal metsaonn , mida saab kasutada aastaringselt. Metsaonni ümbruses laiub vana mets huvitavate rändrahnudega, siin on sõjaaegsed tankitõrjeliinid, vanad talu kiviaiad ja hagudele rajatud sissesõidutee. Infotahvel kohaliku ajalooga. Natuke maad eemal suurim ja vanim Sõrve mänd - Metsavana.

Vaatamisväärsusi veel: Lõo-Kaugatoma alvar, Sõrve tuletorn, Ohessaare pank, Stebeli rannakaitsepatarei, Lõo tankitõrjeliin ja 1 km pikkune Lindmetsa matkarada asukohaga Tigade mäel. Matkaraja pikkus 1,2 km. Viieristi matkarada on pikkusega 800 meetrit ja algab Sääre mnt 35. kilomeetril infotahvli juurest ja viib välja huvitava Võluallika juurde. Viieristi astangul on valdavalt männikud. Astangust mereni ulatuval alal kasvavad kõdusoo-, laane- ja soovikumetsad, mis on tekkinud endistest puisniitudest. Astangule on ehitatud trepp, et saaks vaadata sootaimi, valmib ka laudrada soo peale. Viieristi on looduskaitseala, kus on registreeritud 28 kaitstavat liiki.

Puhkeala külastajate mugavuste ja turvalisuse eest looduses liikumisel hoolitsevad RMK puhkemajanduse osakonna ning Kuressaare ja Kihelkonna metskondade töötajad. Ööbimisvõimalust pakub Mändjala loodusmaja (pildil).

 

 
 

Sündmused / Events

<<  Lokakuu 2017  >>
 Ma  Ti  Ke  To  Pe  La  Su 
        1
  2  3  4  5  6  7  8
  9101112131415
16
     
Saaremaa huvitavaim vaatamisväärsus on:
 
Bänner

Ilm Saaremaal