Majandus PDF Prindi

Majanduslik eripära

Saarelisuse alus on isoleeritus. Sotsiaal - majanduslikus mõttes muutub eraldatus probleemiks eeskätt siis, kui eraldatusega mandrist kaasneb eraldatus peamistest majanduskeskustest. Vastavalt Euroopa Parlamendis vastuvõetud definitsioonile on saar "liikmesriigi osa, mis on täielikult veega, ümbritsetud, millel puudub püsiühendus mandriga ja mis ei ole riigi pealinna asukohaks".

Saarte majanduslik konkurentsivõime on võrreldes teiste piirkondadega enamasti madal. Põhilised saarte konkurentsivõimet alandavad faktorid on kaugus majandusturgudest, ühekülgne majandusstruktuur, tööjõu oskuste madalam tase ning vähene uuendusvõime.

Saaremaal on hea majandusgeograafiline asend - Läänemere regiooni keskmes, kus on Euroopa kiiremini kasvav turg 70 miljoni tarbijaga.

Uute transpordiväravate loomine ja seniste rekonstrueerimine, püsiühenduse valmimine, aga ka saarele ülioluline telekommunikatsioonide kiire areng peaks looma Saaremaal kvalitatiivselt uued võimalused Lääne - Euroopaga suhtlemiseks ja siinse majanduse arenguks. Liberaalne majanduspoliitika ja vabakaubanduskokkulepped loovad ideaalse võimaluse juurdepääsuks nii Euroopa Liidu turule kui ka Ida - Euroopa turule.

Teretulnud on välisinvesteeringud, välisettevõtetele on võrdsed õigused kohalikega. Välisinvesteeringute kaitse on tagatud seadusega ja riikidevaheliste lepingutega, äritegevust reguleeriv seadusandlus on selge. Eesti vabalt konverteeritav raha on seotud saksa margaga ja euroga, seeläbi ei ole kitsendusi kasumi väljaviimiseks maalt.

Kaugus majandusturgudest

Saartel on üldiselt madal rahvaarv suhteliselt väikesel maa - alal. See omakorda tähendab, et kohalik turg on piiratud. Kaugus teiste kaupade ja teenuste turgudeni (laiemas mõistes majandusturgudeni) on suur ja turud on veetõkkega eraldatud. Turgude kaugusest tuleneb omakorda kaupade ja teenuste kõrgem hind (mõõdetuna kas rahas või ka täiendavas ajakulus), mis on tingitud lisakuludest veetõkke ületamisel.

Kaugemate turgude halb kättesaadavus ei ole probleemiks üksnes kohalikule ettevõtlusele vaid ka potentsiaalsetele välisinvestoritele, kes sooviksid saarte majandusse investeerida. Enamasti on elanike arv liiga madal, tagamaks arenenud erateenindussektorit.

Ka avalike teenuste tagamine elanikkonnale nõuab saartel suuremaid kulutusi, kui mujal, kuna kohalikel omavalitsustel puudub rea teenuste puhul võimalus naabritega koopereerumiseks. Samuti on piiratud koolitustest ja kultuurielust osasaamise võimalused.
Tööjõu rakendamise võimalustega seondub osaliselt väljarände probleem - eriti noorem ja suuremate oskustega tööjõud liigub saartelt välja, kuna kohapeal puudub neile rakendus.

Kvalifitseeritud tööjõu töökoha-valiku võimalused on saartel väga väikesed, aga igapäevane töölkäimine mandril asuvatesse suurlinnadesse ei ole kauguse tõttu reaalne. Majanduse mitmekesistamine saartel nõuab kõrgema kvalifikatsiooniga kaadri väljaõpet ning koolitus- ja ümberõppesüsteemi väljaarendamist kohapeal.

Puuduste kõrval kätkeb saarelisus endas ka võimalusi. Saared pakuvad tavaliselt väga head keskkonda elamiseks, omanäolist loodus - ja kultuuripärandit, võimalusi turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks ning alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtuks. Saarte elanikkonda iseloomustavad tugev identiteet ja mitmesugused omapärased traditsioonid.

Saaremaal on ettevõtlussõbralik, turvaline ning pingevaba majanduskeskkond. Saaremaa kuritegevuse tase on 3 - 4 korda väiksem kui Tallinnas või vabariigis tervikuna, tänu veelahkmele ja rahvuslikule kooslusele pole Saaremaal suuri sotsiaalesid ega rahvuslikke pingeid. Madalad tööjõukulud (võrreldes nii Lääne - Euroopa kui ka Tallinna tootmiskuludega) tagavad optimaalse tööjõu hinna ja töö kvaliteedi suhte. Palju on potentsiaalselt vaba tööjõudu ja tootmispindu.
Saaremaa abituriendid on kõrgkooli pääsenute osakaalult vabariigis esimesed. Kõrgharidusega inimeste osakaalult on Saaremaa ülikoolilinnade Tallinna ja Tartu järel kolmas. Enamik inimestest valdavad võõrkeeli.

Saaremaa on turismipiirkond, mida taaskülastavd 35% välis- ja 95% siseturistidest. Siin on omapärane, ökoloogiliselt puhas ja pehme merelise kliima tõttu mitmekesine loodus, mida ilmestavad kadastikud, rannaalad, liivarannad, pankrannikud.

Maakonna põhilised strateegilised tegevussuunad

•Loodusesõbraliku ja säästva arengu printsiipidest lähtuva turismimajanduse arendamine kombinatsioonis transiiditurismi teenuste osutamisega.
•Turismimajanduses osalejate koolituse ja ühistegevuse süsteemi loomine.
•Muinsuskaitseliste ja loodusobjektide atraktiivne eksponeerimine.
•Infrastruktuuri väljaarendamine ja kaasajastamine.
•Kohalikul toorainel põhineva tootmistsükli väljaarendamine süsteemis: tootja - töötleja - turustaja - tarbija.
•Ajalooliselt väljakujunenud tegevusalade (kalandus, talumajapidamine) kaasajastamine ja uute turundusstrateegiate kujundamine.
•Alternatiivsete sektorite väljaarendamine (mahepõllunduse toodang, marjad).
•Tootmistsüklis osalejate koolitussüsteemi väljaarendamine ja erialalise ühistegevuse edendamine.
•Infotehnoloogial põhineva ökoloogiliselt puhta allhanketööstuse kujundamine.

 

Põhilised tegevusalad:
Tuuleenergia

Tingituna saarelisest asendist on maakonnal eeldusi tuuleressursi kasutamiseks. See on klimaatiline ressurss, millest ainult osa on kasutatav. Mereäärsetel, tuulele avatud, rannikualadel ulatuvad keskmise energiatiheduse väärtused 550 W/m, parimates piirkondades kuni 1100 W/m.

Soojusenergia

Maakonna primaarenergiakasutus baseerub valdavalt fossiilsetel importkütustel. Kõik naftaproduktid, tahked kütused (v.a. puit ja turvas) ning vedelgaas imporditakse.
Sekundaarenergiast elekter imporditakse, soojusenergia toodetakse kohapeal peamiselt imporditava raske kütteõli ning kivisöe baasil. Tendents energiakasutuses on olnud sisseveetavate kütuste osakaalu vähenemise suunas.

Põllumajandus

Intensiivtootmine Saare Maakonnas seostub põhiliselt traditsioonilise põllumajandusliku tootmisega: teravili, kartul, piim, liha.
Maakonna põllumajanduslikus tootmises on rakendatavad ka alternatiivsed tootmisvaldkonnad - kitse - ja lambakasvatus, lihaveiste kasvatus, hobusekasvatus, puuvilja (eriti luuviljalised) ja marjakasvatus (ka looduslikud), maitse - ja ravimtaimede kasvatamine, vähi - ja kalakasvatus, küüliku - ja faasanikasvatus, seenekasvatus (eri liigid), hobuseksavatus, mesindus j.n.e.

Puidutööstus

Saare maakonnas ei tohi alahinnata metsandussektorist tulenevaid majanduslikke võimalusi uute töökohtade loomiseks ja maakonna arenguperspektiivide tagamiseks. Kõige suurem tulu tekib metsaressursi mitmekülgsel ja oskuslikul kasutamisel pikemaid arenguperspektiive silmas pidades.

Turism

Turism hakkas maakonnas hoogsamalt arenema 1990 - ndate aastate algul. Praktiliselt tühjale kohale tekkisid mitmed turismifirmad. Praeguseks on maakonnas turismiga tegelevate firmade konkurents üsna tihe, tegutseb 10 firmat.
1998 a. suvel alustas Saaremaa Omavalitsuste Liidu juures tööd peaspetsialist, kes tegeleb turismi kordineerimisega maakonnas.
Saaremaa põhilisteks puhkemajanduslikeks ressurssideks on omapärane ja kõige erinevamat nõudlust rahuldav loodus (nii Eesti kui ka kogu Läänemere regiooni ulatuses), aga ka arvukad ajaloo ja kultuurimälestised.
Hooajalisusest hoolimata on turism kujunemas üheks Saare maakonna tähtsamaks majandusharuks.
Turism annab suvel tööd rohkem kui 1 500 inimesele. Saaremaal on suur potentsiaal turismi arendamiseks, kuid ressursid on piiratud. Neid väheseid ressursse tuleb aga kasutada efektiivselt, nii et turism kujuneks edukalt toimivaks valdkonnaks.
Turismihooaja pikendamise seisukohalt on oluline raviturismi ja konverentsiturismi edendamine.

Kalandus

Kõige tihedamalt on maakonnaga seotud rannapüük. Kutselise kaluri kalapüügiloa omanikke on juba 1996. a-st Saare maakonnas 200-300 piires. Saaremaa ranniku lähedal asuvad Eesti peamised traalpüügi piirkonnad Liivi laht ja Läänemere keskosa. Saare maakonna kodusadamaga (Nasva) on kalalaevaregistris 15 vähemalt 12 m pikkust kalalaeva. Uusim neist on kasutusele võetud 2006. a, ülejäänutest on kõik, v.a üks vähemalt 25 a vanad. Aktiivseid laevu on aga ainult kuus. Saare maakonna traalpüügiettevõtted on OÜ Kaabeltau, OÜ Monistico ja OÜ Keskpunkt. Kala lossitakse Saare maakonnas enam kui 120 kohas. Rannakalurite kogupüük 2012. a oli 572 t, mis moodustas 6,5% kogu riigi rannakalurite püügist. Põhilised püütud kalaliigid olid räim, lest ja ahven, mis ühtekokku moodustasid 88% saagist. Agarikku varuti 420 t. Põhilise osa lossitavast kalast toovad siiski traallaevad – 2012. a üle 12 000 t. Kokku lossitakse ca 20% kogu Eesti lossitavast kalakogusest Saare maakonnas, sellest suurim osa Veere sadamas.


Metsandus

Saare maakond on üle keskmise metsasusega – 54,9%. Maakonnas asub umbes 7% kogu Eesti metsamaast ja metsa tagavarast. Valitsevateks puuliikideks on nii puistute pindala kui ka metsa tagavara järgi mänd ja kask. Ülestöötavatest metsadest vähemalt pool on paberipuu. Valdav osa paberipuuust ja osa töötlemata palgist eksporditakse.

Ehitus

Ehitus on üks hiljutises majanduskriisis enim kannatanud majandusharusid. Ehitusmahud on Saare maakonnas võrreldes kinnisvarabuumi tippaasta 2008-ga umbes poole väiksemad. Ülekaalus on mitteeluhoonete ehitamine. 2012. a andmeil oli Saare maakonnas üle 200 ehitusettevõtte, mis andsid käivet 55 mln eurot ja pakkusid hõivet umbes 800 inimesele. Suurima käibega ettevõtted olid AS EBC Ehitus, AS Kuressaare Ehitus, AS Level, AS Saare Erek, OÜ Klotoid, SV Torutööd OÜ ja Spetsiaalne OÜ.

 
 

Sündmused / Events

<<  December 2017  >>
 Mo  Tu  We  Th  Fr  Sa  Su 
    
Saaremaa huvitavaim vaatamisväärsus on:
 
Bänner

Ilm Saaremaal