Kärla kirik rajati arvatavasti 14. sajandi algul, 1556. a. tulekahjus sai see rängalt kannatada. 1842. - 1843. aastal toimunud põhjaliku ümberehituse käigus sai hoone klassistliku ilme.

Kärla kirikus paikneb Eesti kaunimaid renessansspuuskultuuri teoseid - Otto von Buxhoevdeni epitaaf 1591. aastast. Selle autoriks peetakse 16. saj. lõpus ja 17. saj. alguses Lüübekis juhtivaks kujuks olnud Tönnies Evers nooremat, kelle stiil oli tugevasti mõjutanud Madalmaade hilisrenessansist.

Epitaafi arhitektoonilises kompositsioonis on kesksel kohal reljeefne Kolgata - stseeni kujutis, mille rafineeritud peensusega lõigatud nõtketes figuurides on teadlikult jälgitud manerimist mõjustatud iluideaali. Saledate pilastrite kapiteelid kujutavad antiikjumalate päid. Nikerddekoor põhineb rullisornamendil ja teistel renessanslikel motiividel.

Aastail 1878 - 1907 oli Kärla kiriku pastoriks populaarne rahvusliku liikumise tegelane Johannes Kerg (1849 -1926).