Sõrve tuletorn Prindi

Tuletorn asub Saaremaal Sõrve (Zerel, Sworbe, Swalferort) poolsaare lõunaotsal ning on üks tähtsamaid Eesti läänerannikul, aidates laevadel orienteeruda madalatega ümbritsetud Kura kurgu läbimisel.

 

Koordinaadid: 57.909817 N, 22.055367 E

Juba 1645.a juhtisid Riia vahet sõitvad Madalmaade laevnikud Liivimaa kindralkuberneri Gabriel Oxenstierna tähelepanu Sõrve säärele tuletorni ehitamise vajadusele. 1646.a sügisel alustati Hollandi kindlustusteinseneri Johann Rodenburgi juhtimisel Sõrve sääre tipus asuvale laiule tuletorni ehitamist. Tuletorn kujutas endast puidust pukki, üle mille tõsteti liitploki abiga vinnapalki. Selle lühemas otsas oli vasturaskus, pikemas otsas aga metallist korv tulega. Samal sügisel võeti tuletorn koost lahti ja paigaldati ümber sääre tippu kõrgemale kohale, kuna meri ujutas laiu sageli üle.

Sõrve sääre ja Ruhnu saare tuletornide inspektoriks määrati Riia kodanikust endine kaupmees Heinrich Stegeling. 1649.a suvel sõlmiti Kammer- kolleegiumi ja Stegelingi vahel leping, mis sätestas inspektori õigused ja kohustused. Lepingu järgi pidi ta tuletornid varustama kivisöe ja kütte- puudega, hoidma korras vajalikud tööriistad ja seadmed. Tuletornis pidi tuli süüdatama enne pimeduse saabumist ja hoida töös kuni valgeks minekuni. Inspektor vastutas selle eest, et ükski laev ei sattuks õnnetusse tema või tema inimeste hooletuse läbi. Tuletornide töö korraldamiseks sai Stegeling Riia litsentsiinspektori käest aastas 2500 riigitaalrit.

1650.a asendati algne puidust tuletorn Heinrich Stegelingi kavandatud kiviehitisega. See oli umbes 30 jala kõrgune ja kolmesüllase läbimõõduga ning ruudukujulise põhiplaaniga. 1663. a tõsteti Heinrich Stegeling oma tegevuse eest aadliseisusesse ja aasta hiljem hankis ta endale Karl XI kuningliku kirjaga privileegid, millega talle omistati Torgu mõis.

1737.a Sõrve tuletorn riigistati. Balti mere laevastikust eraldati laev, mis hakkas tuletorne varustama puude ja kivisöega. Tuletornide ülevaatajateks hakati määrama tüürimeestest mereväeohvitsere ja nende abistajaiks madruseid. Vana neljatahulist kivist tuletorni rekonstrueeriti 1770, tule kõrguseks merepinnast sai 50 jalga (u 15 m).

1807.a ehitati tuletorn 110 jala (u 34 m) kõrguseks ja tule kõrguseks mere- pinnast sai 114,5 jalga (u 35 m), nähtavuskauguseks 17 miili. Tippu paigaldati laternaruum horisondile suunatud katoptriliste valgustitega. Teine latern oli 50 jala kõrgusel ja näitas valgust Kura kurgu laevatee suunas. Kahe tule järgi oli võimalik hinnata kaugust rannast ja hoiduda Sõrve poolsaare ümbruse madalate eest.

1863.a viidi valgusseadmed ümber ajutisse puittuletorni, rekonstrueeriti vana tuletorn ning ennistati seejärel vanad valgusseadmed. Lisaks olemasolevale saunale ja aidale ehitati kahekorruseline kivist elamu. 1860.a rajati tuletorni juurde ka päästejaam. 1882.a viidi tuletorn üle petrooleumivalgusele.

1891.a paigaldati 37 m kõrguse tuletorni uude laternaruumi I järgu pöörlev dioptriline valgusti, mille tule kõrgus oli merepinnast 36 m ja nähtavuskaugus 13 miili. Laternaruumis oli 5-tahiline petrooleumilamp. 1914. a oli tule nähtavuskaugus tõusnud 17 miilini.

Sõrve tuletorn ja päästejaam 20. sajandi alguskümnendi postkaardil. Jaan Vali kogu.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sõrve tuletorn ja päästejaam 20. sajandi alguskümnendi postkaardil. Jaan Vali kogu.

 

 

sorve2-4

Sõrve tuletorn u 1930. Jaan Vali kogu.

 

1917.a põles Sõrve tuletorn Esimese maailmasõja käigus seest tühjaks. Ka seinad said suutükitulest kannatada ning purustati tellistest päästejaama hoone. 1920.aastate algul taastati tuletorn endises kõrguses ja ehitati uus puidust päästejaama paadikuur. Atsetüleenilatern saadi Rootsist firmast AGA. 1936.a oli tule nähtavuskaugus 16 miili. 1930.a anti Sõrve tuletorn koos 14 tähtsama tuletorni ja 6 udusireeniga Eesti Vabariigi Merejõududele alluva Mereside alluvusse. Mereside ülesanne oli fikseerida igasugune laevade ja õhusõidukite liiklus ning pidada sidet oma sõjalaevadega.

Sõrve kivituletorn ja päästejaam hävisid II maailmasõjas 1944. a. 1949. a valmis ajutine 38 m kõrgune kaheksatahuline kooniline puidust tuletorn, mis sai ringsektoriga laterna. Tule kõrgus merepinnast oli 37 m, nähtavuskaugus 18 miili.

1960.a valmis uus sihvakas raudbetoonist 52-meetrine kooniline tuletorn, mis on üks Eesti kõrgemaid. Laternaruumi paigaldati diiselgeneraatoritel ja akudel töötav pöörlev valgusti. Tule kõrgus oli merepinnast 52 m ja nähtavuskaugus 19 miili. Kuni 2000.aastani töötas tuletornis võimas seeriaviisil toodetud pöörlev valgusseade, mille valgus on nähtav kuni 30 miili kauguselt. Tänapäeval on Sõrve tuletornis firma Tideland Signal Ltd 8 läätsega pöördlatern, mis teeb ühe pöörde kahe minuti jooksul. Laterna nähtavuskaugus on 22 miili. Teenindushoonetest on säilinud elamu, kelder ja saun 19. sajandi teisest poolest ning generaatorihoone ja laohooned 20. sajandi teisest pooles. Tuletornist lõunas mere ääres on näha endise pääste- jaama slipi varemeid.

sorve2-2

 

 

 

 

Info: Eesti Tuletorni Selts MTÜ  www.etts.ee


Seotud: Viieristi rannaastang, Vesitükimaa laidude maastikukaitseala, Sõrve poolsaar, Stebeli rannakaitsepatarei, Ohesaare pank, Mõntu sadam, Kaugatuma ja Lõo pank, Jämaja kirik,